Autor: Silja Oja • 3. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milline muusika sul emadepäevaga seostub? Kas on olemas emadepäeva-muusika?

Lähtusin muusikat valides lihtsalt enda maitsest. Sattusin nii hoogu, et valisin palutud 40 loo asemel välja 207 muusikapala, mis teeb kokku 10 tundi muusikat. Võimatu on leida nii palju vastava tekstiga head muusikat spetsiaalselt emadele. Valisin oma arvuti playlistist välja lood, mida mulle endale meeldiks autos või kodus kuulata, sh palju ilusaid ballaade ja ka mõned mu enda lood, näiteks "Allikas".

Kas küsisid ema käest ka nõu?

Ei :) Lähtusin ainult endast.

Palun too mõned näited oma lemmikutest, keda nüüd kauplustes kuulata saab.

http://www.youtube.com/watch?v=O1-4u9W-bns

Chris Brown - Don't Judge Me

Labrinth feat. Emeli Sandé - Beneath Your Beautiful

One Direction - Little Things

Gregory Porter - Imitation of Life

Kui palju sa ise poes kõlavat muusikat  tähele paned?

Vägagi panen tähele! Olen isegi šoki saanud, kuuldes enda või oma sõprade lugusid, mida ise ammu unustanud olen. Kust nad need küll välja võtavad?

Kuidas Koit Toome valikuga rahule jäid?

Koit tegi oma tööd erakordse pühendumusega, valides välja väga häid ja sobivaid lugusid.

Kust on alguse saanud taustamuusika kasutamine klientide meeleolu loomiseks?

See on alguse saanud töökeskkonna ilmestamisest. Muusikat on töötegemise juures kasutatud aastasadu. Tänapäevasemas töökeskkonnas hakati taustamuusikat kasutama esimesena USA-s, kui Thomas Edison leiutas tehnika, millega muusikat edastada. 1925.a katsetati ühes tehases uusi kõlareid ja lasti sealt töötajatele muusikat. Inimeste produktiivsus tõusis ja nad hakkasid tehases lausa muusikat nõudma.

Muusika loob meeleolu nii töötajale kui kliendile. Kui klient tuleb poodi, kuuleb ta muusikat lühikest aega, aga teenindav personal viibib selle muusika keskel kaua. Seega peab muusika looma meeldiva töökeskkonna. Mõnede kauplustekettidega on Artist Siseraadiod OÜ-l selline koostöö, et klienditeenindajad saavad ka ise kaupluses kõlavat muusikat valida. Sealt on tulnud meeldivat tagasisidet – valikuvõimalus mõjub teenindajatele psühholoogiliselt väga hästi.

Kuidas lisaks muusikale veel töökeskkonda meeldivamaks muuta?

Mujal maailmas on töökeskkonda mõjutavaid erinevaid tegureid palju uuritud, Eestis veel eriti mitte. Minu juhendatav magistrant uurib nüüd, kuidas eri muusikastiilid ja olmemüra avatud kontorites inimeste meeleolu ja produktiivsust mõjutavad. Sellele peaks mõtlema mitte ainult teenindusettevõtted, vaid kõik organisatsioonid ja firmad – see on osa meie psühhosotsiaalsest kultuurist. Näiteks on teada, et ventilatsioonisüsteemid toovad kuuldavale inimestes stressi tekitavaid helisid, aga seda saab saab muusikaga hästi maskeerida.

Mitmeid aastaid tagasi aitasin luua Tartu Politseile lõõgastustuba – spetsiaalset ruumi politseinike tööstressi leevendamiseks. Sisekujundaja valis seintele sobivad värvid ja looduspildid, lamamistoolidel sai pikutada ja kõrvaklappidest muusikat kuulata.

Üldiselt ei ole meil ettevõtetes lõõgastumistubasid, aga võiks olla. Ka advokaadibüroo Borenius OÜ tegi omale muusikaga puhkenurga, et juristid saaks end oma pingelises töös vahepeal „akusid“ laadida. See annab töökultuurile palju lisaväärtust.

Kas on sellist muusikat, mis meeldib kõigile?

Erinevad uuringud näitavad seda, et paljudele inimestele mõjub rahustavalt kergemas võtmes rahulikus tempos  klassikaline muusika. Aga see ei ole kindlasti reegel.

Kuidas poes muusika valjuse valite?

Kaupluses on detsibellid on ette kirjutatud. Osad noortepoed küll ignoreerivad seda ettekirjutust. Muusika on kaupluses täitmaks kõlalist tühimikku, ta peab olema kuuldav.

Mis on saanud ideest teha kauplusele jukebox, kust külastajad saaks ise muusikat valida?

See ei ole seda ideed Eestis ellu viidud. Kui leiaks sobiva kliendi, kes oleks nõus vastava investeeringu tegema, viiks selle väärt idee kohe ellu.

Mida uut Artist Siseraadiod OÜ turundajatele pakub? Külastajat kõnetav poeriiul äkki?

Klientide soovi korral oleme võimelised kõnelema panema ka poeriiuli aga turundajad tekitavad lisaks oma ettevõtte teenuste või toodete turundamisele ju ka siseturundusega ning muusikaga annab oma ettevõtte nägu kujundada. Muusika saab selle osa olla. Mina usun, et muusika võiks kuuluda ettevõtte CVI-sse. Muusika saab panna haakuma firmat iseloomustavate märksõnadega.

Kindlasti on ka igasuguseid võimalusi kaupluste erilahendusteks. Lisainfot saab numbril 617 7190, [email protected], Artist Siseraadiod OÜ.

Kes on Artist Siseraadiod OÜ kliendid?

Peamiselt jaeketid, kaubanduskeskused, ehitus- ja aiakauplused, autosalongid, hotellid, spaad ja restoranid.

Kas ka koolid?

Ei, koolid veel kahjuks mitte, kuigi ühe projekti raames oleme teinud koostööd ühe Tallinna kooliga – nimelt lõime Mustamäel asuvasse Tallinna 32. Keskkooli kooli spetsiaalse ala, kuhu oli võimalik rahutuid lapsi taimede ja muusika keskele rahunema saata. Olen kuulnud, et ka õpetajad armastavad seal aeg ajal istuda ja kuulata.

Kus veel muusikaga pingeid maandada võiks?

Näiteks erakliinikutes ja raviasutustes. Tavaliselt seal mängib televiisoris hommikune seep, aga kuna arstil käimine tekitab niigi ebamugavust, võiks seal võiks hästi valitud muusika inimestel rahuneda aidata.

Mõned hambaarstid pakuvad võimalust muusikaga kõrvaklapid puurimise ajaks pähe saada. Muusika aitab valu leevendada, isegi narkoosi on vähem vaja, kui operatsiooni taustaks mängib meeldiv muusika.

Veel mõned huvitavad faktid muusika mõjust:

Muusika mõjutab ruumitaju. Teadlased, kes on uurinud muusika mõju, väidavad, et teatud tüüpi muusika mõjutab inimese visuaalset taju. Teisisõnu mõjutab muusika seda, millisena me tajume end ümbritsevat ruumi ja kui suureks hindame erinevate esemete vahelist kaugust.

Aeglase tempoga muusikas on helide vaheline aeg pikem kui kiire tempoga muusikas. Helide omavaheline kaugus mõjutab inimese nägemismeelt. Seega saame väikest ruumi visuaalselt suurendada, kui laseme seal kõlada rahulikus tempos muusikal, näiteks Mozarti kammermuusikal või ambient muusikal nagu Steve Halperni Spectrum Suite.

Muusika mõjutab ajataju. Kuna inimene sünkroniseerib oma tempot ja liigutuste kiirust selle tempoga, mida ta kuuleb muusikast, siis mõjutab muusika meid kas kiiremini või aeglasemalt liikuma. Siinjuures on heaks näiteks marsirütmid, mille saatel on väga raske üliaeglases tempos edasi lonkida. Kiire muusika, milles on palju kordusi, tõstab meie sisemist ja välist tempot. Rahulik klassikaline muusika, näiteks barockmuusika, võimaldab inimesel tajuda rohkem struktuuri ja ka oma mõtteid ja tegutsemist struktureerida.

Romantilisel muusikal või new age muusikal on sageli rahustav toime. Mõningatel juhtudel köidab muusika meid sedavõrd, et aeg justkui peatuks. Teistel juhtudel, näiteks haiglas olles - kui tundub, et minutid ja tunnid venivad - saab reipa ja hoogsamas tempos muusikaga ajataju näiliselt lühendada.