Best Marketing • 11 september 2019

Galerii: Äripäeva raadio sünnipäev

4. septembril 2017 kell 7.00 läks sagedusel 92,4 MHz eetrisse esimene Äripäeva raadio saade. Teist sünnipäeva tähistati möödunud nädalal otsesaatega Äripäeva toimetusest.

Nende kahe aastaga on Äripäevas süvenenud veendumus, et raadio tegemine on õige ja vajalik suund, mida kavatsetakse jätkata. Äripäeva visioon on muuta Eesti kõige informeeritumaks ettevõtluskeskkonnaks maailmas ning raadio on oluline täiendus veebikeskkondadele, lehele, konverentsidele, koolitustele ja raamatutele, mis edendavad majandusharitust ja -teadlikkust. See on muutunud Äripäeva osaks.

Vaata galeriid meeleolukast sündmusest:

Äripäeva raadio 2. sünnipäev. Fotod: Liis Treimann, Andras Kralla  

Järjekindlus viis sihile

Vähe on teada, et jaama käivitumine rippus juuksekarva otsas. Äripäeva peadirektor Igor Rõtov rääkis kuulajatele, kuidas pidi ideed ja äriplaani oma raadiojaamast Äripäeva omanike ees kaitsma.

Varem oli Äripäeval Kuku raadios saade "Äripäev eetris", kuid pärast omaniku vahetust pani Kuku selle kinni. Ka kümmekond aastat tagasi oli mõte raadiot teha, aga siis ei olnud vaba raadiosagedust. Pooljuhuslikult sai teatavaks, et üks sagedusala on vaba ja Äripäeval õnnestus see konkursiga endale võita.

"Sain juhuslikult teada, et üks raadiosagedus on konkursile kuulutatud. Tulin toimetusse, ma ei tea, mis mulle pähe lõi ja ütlesin, et kuule, teeme avalduse. Saatsime ja unustasime. Paari kuu pärast tuli teade, et oleme konkursi võitnud. Appi, mis nüüd saab!" meenutas Rõtov.

Tehti äriplaan ja mindi omanike ette raha küsima. Emafirma nõukogu Stockholmis ei olnud raadio äriplaanist vaimustunud, ent Äripäeva lugejaskond, ettevõtjad ja investorid vajasid oma raadiot - mida siis teha?

"Raha ei ole, omanik ei taha, aga midagi jäi kripeldama," tunnistas Rõtov. Kuigi vahepeal saadeti konkursi korraldajale juba teade, et Äripäev loobub raadio tegemisest, leiti lõpuks, et äriplaani saab omanike vastuseisust hoolimata siiski ellu viia, aga ainult nii, kui kõik tegemise kulud oleksid juba esimesest päevast kaetud.

Kaalukausi kallutas õiges suunas Ain Hanschmidt, kellega seotud ettevõte Infortar sõlmis veel olematu raadiokanaliga pikaajalise lepingu, ning veel tosin kohalikku ettevõtjat, kes olid valmis enne raadio eetrisse minekut sellesse aastaks reklaami ostma. "Panime õla alla, sest 80% inimestest ei tea majandusest midagi, aga peavad selles valdkonnas otsuseid tegema. Majandusharidust on vaja. Kui Meelis Mandel, Aivar Hundimägi, Igor Rõtov ja Priit Jõgi tulid ja rääkisid, kuidas nad hakkavad inimesi harima, siis hullusena ma seda ei näinud. Nägin, et see äriplaan viiakse ellu," uskus Hanschmidt, et toimetusel on vajalik kogemus olemas.

Kirjutavad ajakirjanikud pidid rääkima hakkama

Raadio programmi ja formaadi koostamine oli väga teadlik ja põhjalikult ettevalmistatud töö. Kohtuti paljude ettevõtjatega ja uuriti, millist programmi ja sisu oodatakse, millist muusikavalikut eelistatakse. Seejärel pandi kokku teemasaated ja uudistevaliku põhimõtted ning koostasiti muusika playlist. Raadio käivitus mühinal ja võeti kuulajate poolt omaks. Kohe algusest peale otsustati, et ei ole eraldi raadiotoimetust, vaid raadio on üks toimetuse osa ehk lisakanal Äripäeva sihtrühmale oluliste teemade kajastamiseks.

Rõtov avaldas heameelt, et toimetuse ajakirjanikel on kogu aeg olnud teadmine, et ajakirjanik ei ole kanalis kinni - tuleb teha paberit, veebi, audiot, fotot, videot. "See valmisolek oli olemas, pigem oli keerukus see, et tegime seda imeväikese ressursiga. Väga paljud inimesed tegid üleinimlikke pingutusi, et see asi ellu viia."

Tööd tuli toimetusel teha kõvasti. "Mina, Meelis Mandel ja Aivar Hundimägi hakkasime ka ise raadiot tegema. Teed hommikuprogrammi ära ja siis teed veel oma tavalise tööpäeva otsa. Ajakirjanikud loevad jõudehetkedel uudiseid. Meid kannustas entusiasm. Üks hetk vaatasime otsa, et mida kuradit me teeme, kas niimoodi saab. Poole aastaga saime murdepunktidest üle, majanduslikult jalad alla. Äkki olimegi mäel," rääkis Rõtov.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Aktiivsele ja ettevõtlikule inimesele suunatud Äripäeva raadiojaam levib praegu Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz. Alates novembrist saab Äripäeva raadio saateid kuulata üle Eesti järgmistel sagedustel: Tallinn ja Harjumaa 92,4MHz; Tartu 97,7 MHz; Pärnu 91,9 MHz; Haapsalu 96,0 MHz; Saaremaa 101,7 MHz ja Ida-Virumaa 94,6 MHz.

Igakuiselt on raadio eetris üle 40 saate erinevate ärivaldkondade kohta. Lisaks äratab kuulajaid iga tööpäeva hommikul kolm tundi kestev hommikuprogramm, mille fookuses on päevakajalised majandusteemad ning persoonid. Saadete juhtimisse ja toimetamisse on kaasatud kümned kogenud majandusajakirjanikud ja kaasautorid.

Kõik Äripäeva raadio saated on järelkuulatavad veebilehel raadio.aripaev.ee. Saadete järelkuulamine ehk podcast'id on üha populaarsemad. Kahe aasta jooksul toodetud Äripäeva raadio saateid on podcast'ide keskkonnas järelkuulatud ligi 3,4 miljonit korda. Järelkuulatavad on hetke seisuga näiteks 254 hommikuprogrammi ja 48 Investor Toomase tundi. Podcast'e kuulab ca 28% eurooplastest, aga vaid 12% eestimaalastest, seega minna on veel küll ja küll.

Sünnipäeva erisaates rääkis Äripäeva reklaamijuht ja Äripäeva raadio käivitaja Priit Jõgi ka sellest, miks on podcast'indus kuum ja kuhu see sektor areneb. Kuula lustakat saadet podcast'ide keskkonnast:

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Marianne Liibert
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831
Kristi Remmik
Kristi RemmikBestmarketing.ee ürituste projektijuhtTel: +372 5683 6988
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700