Margit Haabsaar: 126 000 vaatamist Facebookis kodumaisel hapukurgihooajal
„Enesele ootamatult sai minust sel suvel Ozempicu turundusinimene, kui mu postitus kaalulangusest sai ilma tasulise võimenduseta 126 000 vaatamist,“ kirjutab Margit Haabsaar arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Margit Haabsaar kirjutab, et tema isiklik Facebooki postitus kaalulangusest ja Ozempicust kogus ilma tasulise võimenduseta 126 000 vaatamist, neist 95% Eestist. Haabsaare sõnul aitas levikule kaasa terav vaidlus kommentaarides ning võimalik, et ka platvormi algoritm, mille toimimine on läbipaistmatu. Ta rõhutab, et juhtum näitab, kuidas sotsiaalmeedias võib turundus toimuda ka tahtmatult ja kuidas retseptiravimite kajastust mõjutavate algoritmide üle on vähe avalikku kontrolli.
Margit Haabsaar
Foto: Erakogu
Kuna 95% vaatamistest tuli Eestist ja Eestis pole väga palju inimesi, siis mul tekkis küsimus, kuidas see sai juhtuda.
Valisin võimalikult palju piinlikkust tekitava pildi endast 100-kilosena, sest tahtsin muuta seda Eesti tabu, et Ozempicut süstida võib, aga sellest rääkida ei või. Ma olen proovinud igasuguseid enda arvates olulisi teemasid tõstatada, aga mitte ükski neist pole viraalseks läinud. Nüüd aga tulid inimesed kaasa ja mul avanes võimalus neid harida.
Ma tahtsin, et inimesed teaksid, et suurem osa kaotatud kaalust kipub tagasi tulema. Näiteks on leitud, et viis aastat pärast kaalulangetusprogrammi oli osalejatel keskmiselt säilinud üle kolme kilogrammi kaalulangust. See oli inimestele suur uudis, et tahtejõud ja enese piiramine ei toogi nii suurt püsivat kaalulangust, ja enamik 242 kommentaarist vaidles sellele vastu. Aktiivne arutelu pani inimesi postituse juurde naasma: vaatamisi oli 126 000 ja vaatajaid 70 000.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järsku viraalseks
Ma olen juba pikemalt tegelenud Facebookis kommenteerimisega ja vahel saanud mitusada like’i, mis tõstab algoritmi silmis minu isikliku sisu väärtust. Võimalus vaadata mind paksu ja koledana ning jätta negatiivseid kommentaare mu postituse alla köitis inimesi. Ma teadsin, mida ma selle pildi netti panekuga saavutada tahtsin, ja ma lõin enda isikliku elu tahtlikult letti, aga ma ei kujutanud ette, et see viraalseks läheb.
Ma tegin postituse 7. juulil kell 11 ja 6 tunni pärast oli vaatamisi ainult 800. Mis siis hiljem järsku juhtus? Ma ei saa kuidagi oma peast välja kahtlust, et algoritm tundis rohkem huvi Ozempicu reklaamimise kui minu sisu vastu, aga ma ei saa seda tõestada, sest algoritm on ärisaladus ja minu oletus ei ole kontrollitav. Niisiis jääb küsimus õhku rippuma seni, kuni algoritmid on ärisaladus.
Euroopa Liidus on retseptiravimite reklaamimine üldsusele keelatud ja kiusatus sellest regulatsioonist ümber minna on kindlasti suur. Keeld kohaldub kõigile reklaamikanalitele: televisioon, raadio, trükimeedia, sotsiaalmeedia ja veebilehed. Probleem seisneb selles, et sotsiaalmeedia algoritmid ei ole avalikud ja Euroopa Liit võib küll vastu võtta direktiive ja muul moel soovida ohjeldada sotsiaalmeedia hiidude tegevust, aga tihti ta käed jäävad liiga lühikeseks, et ennast päriselt maksma panna.
Me ei tea mängureegleid
Algoritmid valitsevad meie elu, aga samas on nende poolt kujundatud virtuaalmaailm osa avalikust ruumist, kus arutatakse ühiskonnaelu küsimusi umbes nagu Vana-Kreekas agoraal, mis ühendas endas nii turuplatsi kui parlamendisaali funktsioone ja kus saadi niisama kokku või tehti äri. Antiikses Kreekas oli kõik agoraal toimuv vägagi avalik asi ja seega läbipaistev. Virtuaalsetel agoraadel toimuv aga on jälgitav ainult osaliselt. Me näeme produkti ehk seda, mis seal toimub, aga me ei näe, kuidas luuakse mängureeglid, sest need on ärisaladus.
Kuidas mõjutas postituse viraalseks muutumine minu elu? Mitte eriti. Kui ma oleks interneti kommentaariumites täiesti tundmatu inimene, siis oleks riive eraelu puutumatusele tuntav olnud (kes see ikka tahab olla ainult ühe teema inimene). Mõnda aega leidsid mu postitused pisut rohkem vaatajaid.
Siiski võiks mu lugu olla kasulik õppetund turunduse jaoks, et turundus ei toimu ainult tahtlikult, vaid ka tahtmatult. Kuni sotsiaalmeedia algoritmid pole avalikud, jääb alati X-faktor.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 30.10.2026 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.