Riigikogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raimond Kaljulaid pooldab avatud kommunikatsiooni, kuid möönab, et ette on tulnud ka olukordi, kus on soovitanud kommentaaridest hoiduda ning see on osutunud efektiivseks.

- Riigikogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raimond Kaljulaid.
- Foto: Krõõt Tarkmeel
Tavapäraselt antakse kriisi sattunud organisatsioonile nõu olla kommunikatsioonis avatud - korraldada pressikonverents, anda selgitusi, vastata küsimustele, tunnistada tehtud vigu ja vabandada. Praktikas aga näeme, et sageli tehakse täpselt vastupidi - selgitusi ja intervjuusid ei anta, küsimustele ei vastata, vigu ei tunnistata. Kumb lähenemine on õige?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jätkusuutlik reklaamkingitus ei ole lihtsalt ökomärgisega toode, vaid midagi, mida inimene päriselt kasutada saab. Kui kingitus jääb sahtlisse või kappi seisma, on tegemist raiskamisega sõltumata sellest, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.