TAI: Eesti inimeste hoiakud ja käitumine eriolukorras

Info saamiseks kasutati meediakanalitest kõige sagedamini uudisteportaale/ajalehti (88%). Kõige populaarsemateks osutusid Eesti Rahvusringhäälingu eestikeelsed kanalid, sh tv, raadio, err.ee (87%), sotsiaalmeedia (79%) ja ametlikud teabekanalid, nagu Terviseameti veebileht, kriis.ee, infoliin 1247 (76%). Eesti Rahvusringhäälingu kanalid olid populaarseimad ka muukeelse elanikkonna seas. Sarnane oli muukeelsete elanike seas usaldusväärsus ametlike teabekanalite osas. Lisaks olid muukeelses keelekeskkonnas olulisteks infoallikateks ka PBK ja Venemaa tele/raadio/portaalide uudised.

Üle poole (52%) inimestest vastas, et tunneb praeguses olukorras rohkem stressi või ärevust kui tavaolukorras. Ärevust/stressi tundsid sagedamini naised (58% vs 46% meestest) seda just nooremates vanuserühmades (18–54 aastat), kus tavapärasest suuremat stressi/ärevust koges üle 60% naistest. Stressi või ärevust esines rohkem ka eestikeelsetel (54%) kui muukeelsetel (46%) vastajatel.

Uuringu tulemused näitasid ka seda, kuidas erinevad sihtgrupid mõistavad haiguse Covid-19 ohtlikkust. Üle 86% vastanutest pidas koroonaviirust ohtlikuks või väga ohtlikuks. Viirust pidasid ohtlikumaks naised, vanemad inimesed ja kõrgema haridusega inimesed. Viiruse ohtlikkust hindasid mõnevõrra madalamaks muukeelsed vastajad (83%) võrreldes eestikeelsete vastajatega (87%).

Koroonaviirusesse nakatumise vältimiseks peseb 98% inimestest regulaarselt seebiga käsi ja 89% desinfitseerib käsi. Veel mainiti sagedamini, et välditakse üritusi/koosviibimisi (90%), hoitakse sotsiaalset distantsi (vähemalt 2 m) (90%) ja välditakse kontakti haigusnähtudega inimestega (89%). Maski kandmist märkis 38% inimestest, kuid toodi välja, et maski kandmist takistab maskide halb kättesaadavus.

Ligi kolmveerand (74%) vastanutest leidis, et Eestis rakendatud koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmed tervikuna on piisavad, kuid oli ka neid, kelle arvates on meetmed leebed (19%) ja seda eriti 18–29-aastaste noorte hulgas (27%). Vaid iga 14. inimene rahvastikust pidas meetmeid liiga rangeteks. Avalikus ruumis 2+2 liikumispiirangut pidas vajalikuks valdav enamus (92%). Selle piirangu vajalikuks hindamine kasvas vanusega: 85%-lt 18–29-aastaste hulgas 97%-le 65-aastaste ja vanemate hulgas. Pisut üle poole (53%) Eesti elanikest oli küsitluse ajal koduses isolatsioonis. Sagedamini vältisid kontakte teiste inimestega ja püsisid kodus üle 65-aastased, 72% naistest ja 62% meestest ning 18– 29-aastased noored (57% meestest ja 66% naistest).