TAI: Eesti inimeste hoiakud ja käitumine eriolukorras

Aprilli keskpaigas Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste korraldatud küsitlusuuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine uue koroonaviiruse levikust põhjustatud eriolukorras.

Info olemasolu ja vajadus

Valdav osa (92%) inimestest vastas, et on saanud koroonaviiruse kohta piisavalt infot. Kõige paremini olid informeeritud 65–79 aastased: 93% meestest ja 96% naistest. Vastajad tundsid kõige enam puudust infost, kuidas haigus ravida (25%) ja kus saab testida (23%). Ligi kümnendik vastajaist sooviks rohkem infot selle kohta, kuidas käituda sümptomite ilmnemisel (7%) ja kuidas haigus levib (6%). Veel sooviti rohkem teada haiguse põdemisega seotud immuunsuse ja tüsistuste kohta.

Infoallikad

Info saamiseks kasutati meediakanalitest kõige sagedamini uudisteportaale/ajalehti (88%). Kõige populaarsemateks osutusid Eesti Rahvusringhäälingu eestikeelsed kanalid, sh tv, raadio, err.ee (87%), sotsiaalmeedia (79%) ja ametlikud teabekanalid, nagu Terviseameti veebileht, kriis.ee, infoliin 1247 (76%). Eesti Rahvusringhäälingu kanalid olid populaarseimad ka muukeelse elanikkonna seas. Sarnane oli muukeelsete elanike seas usaldusväärsus ametlike teabekanalite osas. Lisaks olid muukeelses keelekeskkonnas olulisteks infoallikateks ka PBK ja Venemaa tele/raadio/portaalide uudised.

Vaimne tervis

Üle poole (52%) inimestest vastas, et tunneb praeguses olukorras rohkem stressi või ärevust kui tavaolukorras. Ärevust/stressi tundsid sagedamini naised (58% vs 46% meestest) seda just nooremates vanuserühmades (18–54 aastat), kus tavapärasest suuremat stressi/ärevust koges üle 60% naistest. Stressi või ärevust esines rohkem ka eestikeelsetel (54%) kui muukeelsetel (46%) vastajatel.

Suhtumine koroonaviirusesse

Uuringu tulemused näitasid ka seda, kuidas erinevad sihtgrupid mõistavad haiguse Covid-19 ohtlikkust. Üle 86% vastanutest pidas koroonaviirust ohtlikuks või väga ohtlikuks. Viirust pidasid ohtlikumaks naised, vanemad inimesed ja kõrgema haridusega inimesed. Viiruse ohtlikkust hindasid mõnevõrra madalamaks muukeelsed vastajad (83%) võrreldes eestikeelsete vastajatega (87%).

Nakatumise ennetamine

Koroonaviirusesse nakatumise vältimiseks peseb 98% inimestest regulaarselt seebiga käsi ja 89% desinfitseerib käsi. Veel mainiti sagedamini, et välditakse üritusi/koosviibimisi (90%), hoitakse sotsiaalset distantsi (vähemalt 2 m) (90%) ja välditakse kontakti haigusnähtudega inimestega (89%). Maski kandmist märkis 38% inimestest, kuid toodi välja, et maski kandmist takistab maskide halb kättesaadavus.

Ligi kolmveerand (74%) vastanutest leidis, et Eestis rakendatud koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmed tervikuna on piisavad, kuid oli ka neid, kelle arvates on meetmed leebed (19%) ja seda eriti 18–29-aastaste noorte hulgas (27%). Vaid iga 14. inimene rahvastikust pidas meetmeid liiga rangeteks. Avalikus ruumis 2+2 liikumispiirangut pidas vajalikuks valdav enamus (92%). Selle piirangu vajalikuks hindamine kasvas vanusega: 85%-lt 18–29-aastaste hulgas 97%-le 65-aastaste ja vanemate hulgas. Pisut üle poole (53%) Eesti elanikest oli küsitluse ajal koduses isolatsioonis. Sagedamini vältisid kontakte teiste inimestega ja püsisid kodus üle 65-aastased, 72% naistest ja 62% meestest ning 18– 29-aastased noored (57% meestest ja 66% naistest).

Nakatumine ja testimine

Iga teine inimene pidas tõenäoliseks enda nakatumist koroonaviirusesse. Sagedamini pidasid nakatumist võimalikuks muukeelsed vastajad (61% vs 51% eestikeelsetest) ja suurema elanike arvuga linnades elavad vastajad (57% vs 46% maapiirkonnas elavad inimesed). Alates märtsi algusest on 13% vastanutest pidanud vajalikuks ennast testida. Testimisvajadust tunnistanute sagedasemad põhjused testimiseks olid: igaks juhuks (43%), haigusele iseloomulike sümptomite teke (28%), viibimine rahvarohkes kohas (22%).

Vastanutest 3% olid teinud koroonaviiruse testi, neist 6,5% osutusid positiivseteks. Kokku oli COVID-19 diagnoositud alates märtsikuu algusest ca 0,1% vastanutest. Koos diagnoositud COVID-19 juhtudega oli sümptomite alusel enesehinnanguliselt nakatunuid alates märtsi algusest 1% vastanutest. Ägeda hingamisteede haiguste sümptomeid oli märtsi-aprilli jooksul esinenud, aga 15% vastanutest.

Uuring põhines rahvastikupõhisel esinduslikul juhuvalimil, osalemise kutse saadeti e-postiga 12 000 Eesti elanikule vanuses 18–79 aastat. Küsitlus toimus veebis 9.–19. aprillini. Küsimustikule vastas täies mahus 4606 inimest.