Kersti Kaljulaid: vajadus mõtestamise järele suureneb

President märkis, et võib-olla viie aasta pärast keegi ei usu ühtegi pilti, teksti ega filmilõiku ilma krüptoandmeteta, mis selle ehtsust tõendavad ja ka allika isiku alati tuvastavad. See toob tema sõnul kaasa jälle uued uued põnevad väljakutsed – loodetavasti vajaduse tõestada pidevalt oma väidete õigsust ja faktipõhisust, selgelt raamistada fakt ja arvamus.

Kaljulaid sõnas, et me kaitseme iga päev demokraatiat ja vaba ühiskonda, kui me anname vabale sõnale, sealjuures eriarvamustele, ruumi. Ta nentis, et tema arvates ei ole vaba sõna väärtus mitte selles, et sünnivad kõige paremad intervjuud, kõige haaravamad reportaažid, kõige tabavamad uudised. "Vaba ajakirjanduse väärtus seisneb milleski muus. Vaba ajakirjanduse suurim väärtus on selles, et see on vaba."

Seda, kui vaba on sõna päriselt, mõjutavad Kaljulaidi sõnul enim valikud, mida tehakse meediamajades. "Ja ega sageli ju ei teagi, mis see õige on. Tegelikult on ju viimased 15 aastat käinud üks pidev otsimine. Ühel hetkel tundus, et kogu maailma info tuleb inimestele pähe kallata. Kim Kardashiani tagumine pool samal lehel kõrvuti Andrus Ansipi esimesega ja vastupidi. Kogu sisu tasuta ja siis paywall, mis isegi korralikku tellijat sunnib iga päev jälle sisse logima. Poliitika tegemine kommentaariumides ja neist sootuks loobumine. Tükkhaaval infot pihustades ja nüüd ma näen, et üha rohkem taas ka mõeldes ja mõtestades, kasvõi ainuüksi viimasel aastal."

Kaljulaid lisas, et vajadus mõtestamise järele üha suureneb, ent paljude inimeste jaoks on see teadvustamata vajadus. "Infot ju on, mida lugeda, ja sünteesivajadus on lihtne kaduma, kui järjekindlalt elu näitab, et tavapärane elukvaliteet sellest kuidagi ei kannata."

"Ja mul on tunne, et just selle teadvustamatuse tõttu ongi see tühimik juba muutunud suuremaks, kui hetkel täita jõutakse. Kuidas muidu seletada igasugu jama vohamist? Energiasambaentusiastide ja lapiku maa teooriatest enesekindla ja uhke lolluse, uudisportaale teesklevate keskkondade ning libauudisteni. Mis iganes sinna vahele ja ümber siis täpselt veel jääb. Need ei saaks esksisteerida, kui neil ei oleks tarbijaid," ütles Kaljulaid.

Ta lisas, et ei ole võimalik tahta, et rahvas mõistaks, milline on propagandakanal, kui poliitikud ja ametnikud sinnasamasse kanalisse ise aega ostavad. "Ilmub eetrisse minister, linnapea, päästeameti reklaam ja siis seda, mis nende vahele jääb, justkui ei peaks usaldama? Lootusetu. Nii et neid nurgataguseid, kuhu tuleks tegelikult vaadata, kui me tahame, et ajakirjandus oleks ajakirjandus suure tähega, on tegelikult hästi palju."

Ta manitses ühiskonda, sealhulgas ajakirjanikke, et tuleks hoiduda sildistamisest, ühiskonna jagamisest sobivateks ja mittesobivateks ühiskonnaliikmeteks ebaolulise tunnuse alusel ja muust sarnasest. Kaljulaid selgitas, et sellega sillutatakse teed vabaduste piiramisele, seejuures meediavabaduse piiramisele, ning vähendatakse tõsiseltvõetavust.

Kaljulaid tõdes, et maailm on kogu aeg olnud kirju ja muutunud kiiresti, ent lävend info kättesaamiseks pole kunagi olnud nii madal. "Nüüd peate teie olema need, kes sada toru kokku püüab, läbi seedib, oma templi alla paneb," juhtis Kaljulaid tähelepanu ajakirjanduse rollile.

"Ma tean, et tegelikult te sellele ka mõtlete ja viimasel aastalgi olete teinud päris olulisi toimetuspoliitilisi otsuseid – kas kajastada iga tähelepanu saamiseks tehtud karjatust või kajastada seda ainult siis, kui sel on ka muu väärtus? Ja kui numbrid kinnitavad, et vähem tükke ei tähenda sugugi vähem lugejaid, siis äkki see ongi mingi õige teeotsa juhatus?"

Loe täismahus kõnet Äripäevast.