Žürii: Digitegu konkursi tase on üldiselt paranenud

Žüriiliikmed Digitegu töid hindamas  Foto: Marko Mumm

Jaga lugu:

Digitegu 2016 konkursi žürii liikmed räägivad, milline oli sellel aastal tööde tase, mis üllatas positiivselt ja mis negatiivselt.

Lavii turundusstrateeg Timo Porval:

Kui eelmisel aastal oli minu meelest ainult üks töö, mis numbrite poolest konkursile kvalifitseerius, siis nüüd oli neid 10-15, mis on juba täitsa hea tulemus ja võib julgelt öelda, et tase on paranenud. Minu jaoks oli hea töö see, kus olid ROI ja kulud/tulud kõik välja toodud - loovust hindasin pealiskaudselt. Näen, et aina enam saavad ettevõtjad aru, kui oluline on ROI mõõtmine. Loodan, et järgmisel aastal on vähemalt 50% töid, kus see näit on välja toodud.

ConversionXL Agency tegevjuht Viljo Vabrit:

Paremaid töid oli rohkem kui eelmisel aastal ja tulemuslikkuse seisukohast oli mõõdetud õigeid asju. Vaatasin ka seda, milline on reaalselt tehtud töö tulemuste toomiseks. Palju oli küll numbriliselt häid töid, aga tulemus oli saavutatud klassikalise “teeme suurema allahindluse” strateegiaga, kuid see pole jätkusuutlik. Otsisin tarka ja läbimõeldud lähenemist, mitte sellist, et võetakse raha ja lihtsalt lükatakse ühte kanalisse laike/klikke koguma.

Võrreldes muu maailmaga on mõõdetav tulemus meie riigis uus nähtus, sest ollakse harjutud investeerima brändingusse ja raskemini mõõdetavatesse tulemustesse. Paljude tööde puhul oligi näha, et ei mõõdeta raha, vaid pigem reach’i – mujal maailmas on ROI kõige olulisem mõõdik.

Apotheka digitaalturunduse juht Karin Maandi:

Ma ei oska võrrelda selleaastase konkursi taset eelmise omaga, kuna olin žüriis esimest korda, kuid võin öelda, et esitatud töödest jäid silma kuskil 10-12 tööd, kes kõik said õigustatult ka finaali.

Positiivselt üllatasid tööd, kus väikeste vahendite ja huvitava loovlahendusega saavutati üle oodatu maksimaalsed tulemused (näiteks Sepa Jalgpallistaadioni ehituskampaania). Sisuliselt kõige tugevam konkurents oli minu jaoks Integreeritud Digikampaania kategoorias, kuhu esitati ka muidugi arvuliselt kõige rohkem töid – sõelale jäid parimad. Natuke negatiivsemaks üllatusmomendiks olid need kohad, kus oli näha, et kampaania loovidee on väga hea, aga tulemuslikkust on raske kõrgete punktidega hinnata, kuna mõõdikud puuduvad või olulisi mõõdikuid ei ole välja toodud.

Digiagentuuri ePPC juht Karl Pae:

Hindamine oli kohati päris keeruline: osade tööde puhul oli väga raske aru saada, mis eelarvega need tulemused saavutati. Tundub siiski, et asjad liiguvad õiges suunas, kuid jätkuvalt on liiga vähe korralikku tulemuste mõõtmist ning mõned tööd mõõtsid ainult klikke, video vaatamisi, like’e vms ning said seetõttu kohe ka madalad punktid.

Mõne valdkonna puhul ongi raske tulemusi rahasse panna ja seda eriti näiteks sisuturunduse ja muu brändingu eesmärgiga kampaaniate puhul. Sellised tööd, kus oleks võinud tulemused olla, aga polnud, oleks võinud lihtsalt esitamata jätta. Need, kes olid ROI välja toonud, arvutasid seda erinevalt või oli suurusjärk puudu. 100-eurose eelarve eest saada 500% ROI-d on vähem muljet avaldav kui saada 10 000-eurose eelarvega 10% ROI-d.

Samuti olid pea kõik kampaaniad lühiajalised, mis oli suureks üllatuseks. Kuhu jäi näiteks marketing automation? Selles osas oleks startupidelt palju õppida.

Positiivselt üllatas kõige enam see, et päris mitmed kampaaniad olid osavalt noori kaasanud ja nendega räägiti nende keeles ja nende kanalite kaudu. Endale ei jää sellised kampaaniad silma. Kui nüüd ainult sellele edumeelsele kampaaniale saaks parema analüütika ka külge!

ADM Interactive'i tegevjuht Riho Pihelpuu:

Julgustan ettevõtteid ja agentuure avaldama konkursil oma finantstulemusi, sest kõikidel konkurssidel saab alati panna juurde märkme, et tegemist on konfidentsiaalse infoga, mis jääb žüriisiseseks – see annaks kindlasti palju juurde, sest sellel aastal oli näha, et ettevõtted ei julge oma tulemusi avalikustada. Ilma tulemusteta ei saa aga töid teistega võrrelda.

Lisaks jäi mulle silma, et paljud agentuurid esitasid konkursile kogu kampaania, millest nad ise olid teinud võib-olla ainult osa. Sellisel juhul hindasin mina konkreetselt selle agentuuri tööd, mitte tervet kampaaniat – näiteks meediaagentuuri puhul hindasin nende panust, mitte näiteks mobiililahenduste väljatöötamist, mis võis olla ka osa kampaaniast. Agentuur peaks keskenduma ROI mõistes ainult enda osale.

Minu soovitus järgmiseks aastaks on see, et agentuurid/ettevõtted võiksid panna oma ankeeti ka võrdlevad turuandmed – näiteks milline on selle sektori märksõnade CPC keskmiselt, milline oli sektori keskmine turu kasv jne, sest mõni väike või suur number ei pruugi iseenesest olla hea või halb, vaid tähendus tekib võrdlemisel.

Korraldustiimile on ettepanek ankeedis konkreetselt ette anda, kuidas ROId arvutada, siis on tulemused paremini võrreldavad – praegu nägin seda, et ROId arvutatakse kohati väga erinevalt ja selle tõttu on keeruline töid omavahel võrrelda.

Konkursile Aasta Digitegu esitati tänavu 70 tööd. Võitjad selgusid 3. - 4. novembril Tallinnas toimunud Eesti digitaalturunduse aastakonverentsil Best Internet 2016.

Digitegu tunnustab eelkõige digitaalturunduse tulemuslikkust – sest digiturunduses on kõik mõõdetav. Digitegu konkursi korraldajaks on 5. aastat järjest Best Marketing (Äripäev AS). Best Internetil pärjatakse Eesti digivaldkonna parimaid juba alates aastast 2009, mil Best Marketing korraldas esimest korda koos ADC*Estoniaga Eesti Internetiauhind nimelist konkurssi.