Ainult tellijatele
20. september 2011
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Brändid, viidad ja veebilehed eestikeelseks - müüt või reaalsus?

1. juulil 2011 jõustus uus keeleseadus, mille regulatsioon on tekitanud palju elevust. Kas Stockmanni asemel näeme me tõesti tulevikus linnapildis kaubamaja Aktsiamees ning Soome sõidutab meid edaspidi Pikktint? Või on need kartused liigsed? Uus keeleseadus kehtestab mitmeid uusi nõudeid nii kaubamärkide kasutamisele avalikus ruumis kui ka lepingutele, veebilehtedele ja ka näiteks äriühingu kirjaplankidele. Alljärgnevalt lühike ülevaade keeleseaduse sätetest, mida peaks üks ettevõtja oma tegevuses teadma ja järgima.

Avalikku kohta paigutatud sildid ja viidad peavad olema eestikeelsed

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Bestmarketing.ee toetajad:
Laura ReiterBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5561 9490
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 514 4884
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügijuhtTel: +372 5331 5700