- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Retk loodussõbralike kingituste maailma
Muretsed maakera ja looduse tuleviku pärast, aga ei tea, kuidas olukorda paremaks muuta ning raiskamise ja hävingu kella tagasi keerata? Tuttav tunne.
Kujuta ette olukorda, et otsid parajasti loodussõbralikku kingitust oma loodusesõbrast tuttavale. Ent siis tabad end mõttelt – kas ja mida on tulevikus üldse viisakas tarbida? Veelgi enam, kas tulevikus sobib inimestel üksteisele tähtpäevadeks midagi kinkida? Kindlasti sobib.
Elu meie planeedil ja Maa tervis ongi suuresti just meie – inimeste – kätes. Seepärast peaksime tunnetama oma vastutust selles ja siiralt püüdma tajuda, kuidas selle rolliga ümber peaks käima. Asjade ja kingituste teemal võiks mõelda nii, et tuleb valida hoolsalt ja kõige kvaliteetsemad, ning pidada nõu kingieksperdiga, kes teab täpselt, mis on mis. Aina rohkem tuleb vaadata ka asjade välimuse ning valmistamisprotsesside taha.
Olen nodi-kultuurile elus päris palju mõelnud. Kuna minu pere eluviis oli viimased kümme aastat väga liikuv, siis harjusime kahe kohvri otsas elama ja asju mitte koguma. Tundsin end selle tõttu üheaegselt nii moraalselt hästi kui ka igapäevaelus vahel ebamugavalt. Alati kui kusagile veidi pikemalt paikseks jäime, hakkas meie ümber veidral moel asju kogunema, justkui läbi mingi nõiduse või imeväe. Nipsasjad, meenekesed, sünnipäevakingid, lillevaas ja laualinikud. Isegi triikraud ja tagatipuks triikimislaud ilmusid me ellu kuidagi märkamatult niipea kui kohvri sisu üürikorteri kapiriiulitele olime jõudnud panna. Mõtlesin endamisi: "Kas kõiki neid asju on ikka inimesele tegelikult vaja? Milline oleks alternatiiv asjadele me moodsas linnastunud maailmas?" See on aga suur elufilosoofiline ja globaalne moraaliküsimus.
Aeg-ajalt mõtleme ju kõik, kas vaala- ja hülgepojad, mäed ja jõed, linnud ja puud kannatavad inimeste asjadekultuse tõttu. Vastus on jah, aga kindlat numbrit ja tulevikutulemust välja arvutada oleks keeruline, kuna näitajad on relatiivsed ja maailm pidevas muutumises. Mida me kõik aga otsekohe teha saame, on asju ja kingitusi valides püüda mõelda loodussõbralikult, ostes ja kinkides seda, mis aitab kaasa looduskeskkonna hoidmisele, mitte hävingule. Tänapäeval areneb teadus nii kiiresti, et saame juba päris vabalt valida loodushoidlikult toodetud või väärindatud jääkproduktidest ja ümbertöödeldud materjalidest tehtud asju.
Olen otsinud firmasid, kes peavad oma töös kalliks ja pidevalt meeles ka loodust. Kingituste pakkujate seast paistab heas mõttes silma firma Logotrade, kelle suurest valikust jäid sõelale lausa eraldi kategooriatena välja toodud ökotooted, alustades loodussäästlikust materjalist rõivastega (nagu näiteks Salvage kaubamärgi pluusid) ja lõpetades naturaalsest puidust või mõnest muust looduslikust materjalist säästvalt valmistatud tarbeesemetega, mida on kena kerge südamega osta ja kinkida.
Uue mõtlemise ajastu alguses, nagu me praegu oleme, võivad mõned esemed endiselt üpris veidrad tunduda, näiteks biolaguneva korpusega mälupulk. Kui püüda ajas veidi edasi mõelda, siis mälupulka ei võta meist keegi ju kasutusele tundega, et sellele salvestatud sisu peaks kestma sadu aastaid. Me eeldame, et kasutame pulka pool-ajutiseks infotranspordiks ja kunagi laeme info kusagile pilve, kus see siis talletub „igavesti“, aga vanamoodsa plastmasspulga viskame prügimäele, kus ees ootamas juba kauamängivad plaadid, plastmassist lintkassetid ja flopikettad.
Biolagunevate materjalide kasutamine saab õnneks aina hoogu juurde sedamööda, kuidas edeneb nende leiutamine, katsetamine ja loodusrentaabluse arvutamine. Loomulikult mängib siin peamist rolli just inimeste enesedistsipliin ja paindlikkus uue ja loodushoidliku eluga harjumisel.
Hetkel on kiiresti tõusmas teadlikkus otsesest seosest inimeste igapäevase tarbimise ja maakera looduse hävingu vahel. Ka meil Eestis kogub populaarsust kilekottide kasutamise vähendamine. Kuidas aga ilma kilekotita küll poest toidu koju saaks? Aga kuidas me plastiku-eelsel ajaloolisel ajastul üldse asju transportisime? Kes mäletab? Kas moodne ja mugav maailm sai alguse Anne Veski pildiga kilekoti ilmumise hetkel või me siiski suutsime elumõnusid nautida ka enne seda?
Mürgivaba elu lahendused ei ole ilmvõimatult keerulised. Vaja oleks lihtsalt üheskoos veidi rohkem nuputada, ringi vaadata ja teistmoodi mõelda, ilma plastist kastita. Kilekoti asemel võiks kasutada näiteks ökoloogilisest materjalist seljakotti, mis lisaks kasutamismugavusele on ka kena kingitus, millele saab peale kanda head soovid, nime või logo. Vedelike transpordi osas tundub, et elu pöördub tagasi klaasi ning edasi korduvkasutatavate karpide kasutamise suunas.
Peolauda kattes on aina populaarsemaks saamas pilliroost biolagunevad nõud ja joogikõrred, toidu valmistamisel plasti asemel puidust lõikelauad, plastikust kaantega märkmike asemel korgist kaantega märkmikud.
Rõõm on näha, kuidas loodushoiule mõtlemine aina kiiremini kandepinda leiab ja rahva seas siiralt süveneb. Veel toredam on aga, et tootjate ja tarnijate planeerimislaual asendub kiire rahakasu ootus aina jõulisemalt loodussäästliku mõtlemisega. Õnneks on ka Eestis palju vastutustundlikke, loodushoidlike ja jätkusuutlikult mõtlevaid firmasid, kelle kingieksperdid lahkesti teid toodete valikul nõustavad just ka loodushoiu seisukohast.
Hetkel kuum
Loe lisaks lugusid ärikingitustest ja meenetest:
Seotud lood
Enimloetud
3
6
Selgus ka turundus- ja kommunikatsioonitiimi saatus
Viimased uudised
Selgus ka turundus- ja kommunikatsioonitiimi saatus
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Selgus ka turundus- ja kommunikatsioonitiimi saatus
Selgus ka turundus- ja kommunikatsioonitiimi saatus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
