Enn Tosso: Turundus ei ole turustus

Need valdkonnad puutuvad muidugi kokku. Hea turundus ei aita palju, kui toodet pole võimalik kusagilt osta. Suurepärane turustusvõrk omakorda ei päästa toodet, mida keegi ei vaja. Kuid sellest ei järeldu, et tegemist oleks ühe ja sama tegevusega.

Just siin tekibki tänapäeval kummaline segadus. Turunduseks nimetatakse üha sagedamini peaaegu kõike, mida ettevõte teeb kliendiga suhtlemisel. Reklaam on turundus, müük on turundus, Facebooki postitus on turundus, e-pood on turundus ja vahel tundub, et isegi kauba riiulile asetamine on turundus. Kui kõik on turundus, pole lõpuks enam selge, mida see sõna üldse tähendab.

Segadus ei ole pelgalt terminoloogiline probleem. Kui ettevõte ei erista küsimust „mida ja kellele me müüme?“ küsimusest „kuidas me selle kliendini viime?“, võivad ka ärilised otsused hakata liikuma vales järjekorras. Hakatakse parandama müügikanalit, kuigi probleem on tootes. Suurendatakse reklaamieelarvet, kuigi kliendile pole selge, miks ta peaks toodet ostma. Või avatakse järjekordne müügikanal lihtsalt sellepärast, et konkurentidel on see olemas.

Ka kliendi jaoks muutub pilt hägusaks. Kui iga kokkupuude ettevõttega on kuulutatud turunduseks, võib reklaami, müügi, klienditeeninduse ja tegeliku väärtuspakkumise piir kaduda. Ettevõte räägib endast ühtemoodi, müüb teistmoodi ja klient kogeb kolmandat asja. Kõige selle kohta öeldakse aga lihtsalt „turundus“.

Turundus ja turustus on lähedased nagu kaks naaberruumi, millel on ühine uks. Nad peavad omavahel suhtlema, kuid see ei tähenda, et mõistlik oleks sein maha lammutada. Ühes ruumis otsitakse vastust küsimusele, miks klient peaks midagi tahtma. Teises hoolitsetakse selle eest, et ta saaks selle soovi korral ka tegelikult ostuni jõuda.

Kui need kaks kokku segada, ei muutu ettevõtte tegevus terviklikumaks. Vastupidi – võib kaduda arusaam, millist probleemi parasjagu lahendatakse. Ja ettevõtluses on päris halb märk, kui nii müüja kui ka ostja hakkavad sama sõna kasutama, teadmata enam täpselt, mida see tähendab.