„Turundus ja turustus on kaks sõna, mida kasutatakse ettevõtluses sageli peaaegu sünonüümidena. See on arusaadav – mõlemad tegelevad ju sellega, kuidas kaup või teenus jõuab ettevõttest kliendini. Ent lähemalt vaadates on tegemist üsna erinevate asjadega,“ kirjutab Enn Tosso arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Enn Tosso kirjutab, et turundus ja turustus ei ole sünonüümid: turundus vastab küsimusele, mida, kellele ja miks müüa, turustus aga sellele, kuidas toode või teenus kliendini viia. Tema sõnul viib mõistete segiajamine valede äriotsusteni, näiteks parandatakse müügikanalit, kuigi probleem on tootes või väärtuspakkumises. Tosso rõhutab, et need valdkonnad peavad koostööd tegema, kuid jääma selgelt eristatuks.
Enn Tosso
Foto: Julia-Maria Linna
Kui need kaks omavahel lootusetult segi ajada, võib tulemuseks olla olukord, kus ettevõte enam ise ka täpselt ei tea, mida ta kliendile pakub ja miks klient seda üldse ostma peaks.
Turustus on eelkõige praktiline tegevus. See tähendab, et toode või teenus peab olema kliendile kättesaadav: õigel ajal, õiges kohas ja mõistlikul viisil. Turustuse juurde kuuluvad müügikanalid, logistika, laovaru, kauplused, e-poed, edasimüüjad ja kõik muu, mis aitab ostjal tooteni jõuda. Turustuse võib kokku võtta üsna lihtsalt: kuidas kaup müüjani jõuab ja kuidas klient selle kätte saab.
Turunduse küsimus on teistsugune. Enne kui hakata mõtlema, kuidas midagi müüa, tuleb mõelda, mida ja kellele üldse müüa. Millist probleemi toode lahendab? Miks peaks klient seda tahtma? Mille poolest erineb see konkurentide pakkumisest? Milline on toote või ettevõtte tähendus kliendi jaoks? Turundus tegeleb seega märksa rohkem nõudluse, kliendi vajaduste, positsioneerimise ja väärtuspakkumisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kummaline segadus
Need valdkonnad puutuvad muidugi kokku. Hea turundus ei aita palju, kui toodet pole võimalik kusagilt osta. Suurepärane turustusvõrk omakorda ei päästa toodet, mida keegi ei vaja. Kuid sellest ei järeldu, et tegemist oleks ühe ja sama tegevusega.
Just siin tekibki tänapäeval kummaline segadus. Turunduseks nimetatakse üha sagedamini peaaegu kõike, mida ettevõte teeb kliendiga suhtlemisel. Reklaam on turundus, müük on turundus, Facebooki postitus on turundus, e-pood on turundus ja vahel tundub, et isegi kauba riiulile asetamine on turundus. Kui kõik on turundus, pole lõpuks enam selge, mida see sõna üldse tähendab.
Segadus ei ole pelgalt terminoloogiline probleem. Kui ettevõte ei erista küsimust „mida ja kellele me müüme?“ küsimusest „kuidas me selle kliendini viime?“, võivad ka ärilised otsused hakata liikuma vales järjekorras. Hakatakse parandama müügikanalit, kuigi probleem on tootes. Suurendatakse reklaamieelarvet, kuigi kliendile pole selge, miks ta peaks toodet ostma. Või avatakse järjekordne müügikanal lihtsalt sellepärast, et konkurentidel on see olemas.
Ka kliendi jaoks muutub pilt hägusaks. Kui iga kokkupuude ettevõttega on kuulutatud turunduseks, võib reklaami, müügi, klienditeeninduse ja tegeliku väärtuspakkumise piir kaduda. Ettevõte räägib endast ühtemoodi, müüb teistmoodi ja klient kogeb kolmandat asja. Kõige selle kohta öeldakse aga lihtsalt „turundus“.
Sein peab jääma
Turundus ja turustus on lähedased nagu kaks naaberruumi, millel on ühine uks. Nad peavad omavahel suhtlema, kuid see ei tähenda, et mõistlik oleks sein maha lammutada. Ühes ruumis otsitakse vastust küsimusele, miks klient peaks midagi tahtma. Teises hoolitsetakse selle eest, et ta saaks selle soovi korral ka tegelikult ostuni jõuda.
Kui need kaks kokku segada, ei muutu ettevõtte tegevus terviklikumaks. Vastupidi – võib kaduda arusaam, millist probleemi parasjagu lahendatakse. Ja ettevõtluses on päris halb märk, kui nii müüja kui ka ostja hakkavad sama sõna kasutama, teadmata enam täpselt, mida see tähendab.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 30.10.2026 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.