Läti PR- ja kommunikatsiooniturul on pikaajalised plaanid asendunud kvartalipõhise otsustamisega. Ettevõtted investeerivad küll turundusse ja kommunikatsiooni, kuid sõda Ukrainas ja majanduslik ebakindlus sunnivad neid plaane üha sagedamini üle vaatama, ütles intervjuus VA Communications Rud Pedersen Groupi tegevjuht ja asutaja ning VA Government Rud Pedersen Groupi strateegiline partner Ralfs Vilands.
Läti PR- ja kommunikatsiooniturul on pikaajaline planeerimine taandunud kvartalipõhiseks, sest sõda Ukrainas ja majanduslik ebakindlus sunnivad ettevõtteid otsuseid sageli üle vaatama, ütles VA Communications Rud Pedersen Groupi juht Ralfs Vilands. Kasvu veavad jaekaubandus, finantssektor ja tööstus. Vilandsi sõnul liiguvad agentuurid üha enam reklaami ja sotsiaalmeedia suunas, kuid professionaalse meedia roll jääb demokraatias kriitiliseks.
Milline on praegu Läti PR- ja kommunikatsioonisektori ärikliima? Kas on märgata olulisi trende?
Praegu sisuliselt pikaajalisi investeeringuid ei tehta. Paljud ettevõtted mõtlevad lühiajaliselt: enam ei planeerita isegi poole aasta kaupa, vaid maksimaalselt kvartal ette. Sellel on mitu põhjust. Sõda Ukrainas ja muud survefaktorid sunnivad ettevõtteid pigem raha hoidma kui turundusse pikemaajaliselt panustama. Investeeringuid küll tehakse, kuid otsused vaadatakse iga kvartal uuesti üle.
Agentuuri seisukohast võib see siiski olla võimalus. Kui klient soovib sõlmida viieks aastaks fikseeritud hinnaga lepingu, ei pruugi see meile kasulik olla. Kvartalipõhised läbirääkimised võimaldavad paremini inflatsiooniga kohaneda. Kõigest hoolimata oli möödunud aasta meie mõlema agentuuri jaoks üks ajaloo parimaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Millised sektorid seda kasvu vedasid?
Jaekaubandus, finantssektor ja kohalik tööstus, näiteks toiduainetööstus. Mõned kliendid tegid Riias ja selle ümbruses märkimisväärseid investeeringuid suure lisandväärtusega tootmisse ning meie toetasime neid selles. Samuti oleme tegelenud mitme ettevõtete ja riigi vahelise vaidlusega.
Mõned Balti reklaamiagentuurid, näiteks Magic Lätis ja Not Perfect Leedus, on edukalt oma teenuseid eksportinud. Kas teie äri on pigem kohalik?
Jah. Suhtekorraldus, avalikud suhted ja korporatiivkommunikatsioon on oma olemuselt kohalikud. Kui klient laieneb Saksamaale, vajab ta seal Saksa agentuuri. Me ei näe väljaspool riiki suurt kasvupotentsiaali, sest töö on väga tugevalt seotud kohaliku kontekstiga. Keel ja tähendus ei kandu üle samamoodi nagu näiteks graafiline disain. Samas tähendab see ka seda, et välismaistel agentuuridel ei ole lihtne meie kliente üle võtta.
Kuidas on lood horisontaalse laienemisega? PR-agentuurid liiguvad sotsiaalmeediareklaami ja loovtöö suunas ning valdkondade piirid hägustuvad.
See toimub ka meil. Näiteks haldame pandipakendisüsteemi kommunikatsiooni tervikuna, alates graafilisest disainist kuni reklaamini, ilma eraldi reklaamiagentuuri kaasamata. Sama teeme ka mõne kohaliku tootja puhul: reklaam, sotsiaalmeedia ja muu kommunikatsioon on kõik meie käes.
Teie Leedu partner Fabula on selles vallas üsna agressiivne ja konkureerib otse reklaamiagentuuridega.
Me ei ole nii täielikult integreeritud kui nemad, kuid meil on oluliselt tugevam suhtekorralduse ja valitsussuhete pädevus. Tänapäeval on ka sotsiaalmeedia ja klassikaline reklaam vahendid otsustajate mõjutamiseks. Otsustajad ei kohtu ainult lobistidega, vaid jälgivad ka sotsiaalmeediat ja tahavad näha, mida inimesed tegelikult arvavad. Sellise rohujuuretasandi digitaalse mõjutustegevuse tõime Lätti meie.
Artikkel jätkub pärast reklaami
BalticBest 2026 tööde esitamise tähtaeg on 31. august.
Esita oma töö konkursile SIIN (tee alguses endale profiil ja logi sisse ning siis vajuta siin sellele samale lingile uuesti).
Shortlist avaldatakse 9. septembril.
Kõiki
shortlist’i jõudnud töid hindab
rahvusvaheline žürii otseülekandes veebi vahendusel
15.–16. septembril.Võitjad selguvad Baltic Brand Forumil 25. septembril.
Vaata infot uuenenud BalticBesti kohta kohta
SIIT.Hoia end BalticBesti konkursiga kursis veebilehel
balticbest.eu.
Meta Advisory esindaja Andreas Kaju mainis, et isegi kaitsetööstusettevõtted, nagu Sig Sauer, on muutunud sotsiaalmeedias aktiivseks, sest nooremad otsustajad ei pruugi neid enam tunda.
Jah, kaitsetööstusettevõtted on aktiivsed LinkedInis, X-is ja vahel ka Instagramis. Nooremad otsustajad tarbivad nii traditsioonilist kui ka sotsiaalmeediat, seega on see loogiline. Kümme aastat tagasi oli see sektor väga konservatiivne ja suletud. Arusaadavatel põhjustel on see osaliselt nii ka praegu, kuid turundusse investeeritakse üha rohkem.
Kuidas suhtute väikestesse nišiagentuuridesse, näiteks neisse, kes tegelevad ainult TikToki või Google Adsiga? Kas nad on konkurendid või partnerid?
Agentuurimaastik on muutumises. Mõned tegijad on kadunud, uued on tekkinud ning olemas on ka niinimetatud planktonikiht: väga väikesed tegijad, üks või kaks inimest, vahel lihtsalt üks inimene ja koer. Nad teevad kitsastes niššides väga head tööd ning paljudest neist ei olnud ma varem kuulnudki. Teeme mitmega koostööd, mõnikord projektipõhiselt, mõnikord tootmispartnerina, kui vajame lisajõudu.
Hiljuti väideti, et arvamusloo avaldamine traditsioonilises meedias ei ole enam mõttekas, sest Facebookis postituse võimendamine toob rohkem lugejaid. Kuidas teie seda näete?
Teatud mõttes on selles iva. Meie peaminister teeb iga päev videokokkuvõtteid, milles räägib otse kaamerasse päeva sündmustest ja kasutab taustal visuaale. Need videod on tõesti populaarsed ning tekitavad avalikkusega vahetu kontakti tunde. Samas ei pea ta seal vastama keerulistele küsimustele, sest keegi ei esita neid.
See ongi peamine probleem: vastutuse puudumine. Tegemist on kureeritud ja ühepoolse kanaliga. Professionaalne meedia on demokraatia jaoks oluline just seetõttu, et saab esitada ebamugavaid küsimusi. Lisaks kuuluvad need platvormid välismaistele ettevõtetele. Kui riik suunab neisse tähelepanu ja raha, kuid ei toeta traditsioonilist meediat, võib sellest pikemas plaanis kujuneda tõsine probleem, isegi kui platvormide kadumise risk on praegu pigem teoreetiline.
Kas traditsiooniline meedia on ka ise süüdi, et ei ole piisavalt kiiresti kohanenud?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kindlasti. Kakskümmend aastat tagasi oli Diena Läti suurim kirjastus, kuid ettevõte ignoreeris internetti ning väike idufirma Delfi möödus sellest viie aastaga. Diena sattus peaaegu pankrotti, sest ei kohanenud muutustega.
Ka praegu ei ole osa Läti meediast kuigi osav sotsiaalplatvormide kasutamisel ega lühikese, eri platvormidele kohandatud sisu loomisel. Endiselt arutatakse Läti Televisiooni ja Läti Raadio ühendamist ühtseks sisukeskuseks, nagu Eestis. Raadio näeb end aga jätkuvalt raadiona ja televisioon televisioonina ning ajakirjanikud tajuvad ühendamist ohuna demokraatiale. Tegelikult on tegemist tehnoloogilise muutusega.
Kuidas on lood suunamudijatega?
Kasutame neid ka ise, näiteks pandipakendisüsteemi, Rimi ja teiste klientide puhul. Praeguseks on nad tõepoolest oluline kommunikatsioonikanal.
Milline on agentuuri roll olukorras, kus suunamudijad on korraga nii sisuloojad, meediakanalid kui ka mõnikord agentuurid?
Meie ülesanne on valida õige kliendi jaoks õige mõjutaja. Kui valikuid on sadu, peame hindama nende sobivust ja asjakohasust. Oleme justkui relevantsuse hindajad.
Läti on väike riik, mistõttu saab kiiresti nähtavaks, kui kellelgi on tegelik mõju. Samas puudub suur ametlik andmebaas või agentuurivõrgustik.
Mis on teie jaoks praegu suurim professionaalne väljakutse?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Parimate inimeste hoidmine ning tasakaalu leidmine strateegilise nõustamise ja puhta teostustöö vahel. Tegelik väärtus peitub strateegilises nõustamises, samas kui teostustöö ei ole iseseisvalt kuigi kasumlik.
Suurim väärtus seisneb brändi nõustamises: positsioneerimises, tööriistade ja sõnumite valikus ning suhtekorralduse ja väliskommunikatsiooni sidumises ühtseks tervikuks.
Teie peamine kontakt on sageli tegevjuht, mitte turundusjuht, erinevalt reklaamimaailmast.
Tõsi. See on sageli eelis, sest tegevjuht saab kokkulepitud otsused ka ellu viia. Samas mõistavad tänapäeva parimad turundusjuhid lisaks müügile ja brändile ka ettevõtte maine tähtsust. Nendega on kõige parem koostööd teha, sest nad teavad, et maine toetab müüki.
Noorem, digiajastul kasvanud turundajate põlvkond on sageli väga tulemuspõhine: reklaam läheb üles ja tulemused ilmnevad tunni jooksul. Mainekujundus on seevastu pikaajaline protsess, mida on palju keerulisem mõõta. Tõenäoliselt tunnevad nad end seetõttu selles valdkonnas ebakindlamalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Tööde esitamise tähtaeg: 31. august

Tööde esitamise tähtaeg: 31. august