Millised olid 2024. aasta meeldejäävaimad turundusteod? 2. osa

Meediaagentuuri Media House tegevjuht Raido Raamat sõnab 2024. aastale tagasi vaadates, et kanaleid, kus ka meil on võimalik reklaami teha (Bluesky, TikTok, Threads, kümned uued taskuhäälingud jt), tuleb aina juurde ning kliendid peavad väga täpselt oma kasutajad profileerima ja valima, millistesse kanalitesse oma sõnumit panna. „Kõiki kanaleid kasutada on ebaefektiivne ja kulukas.“

Raamat toob välja, et uus ja reaalsuseks saanud asi on tehisintellekti (AI) suurenev kasutamine turunduses – eriti visuaalide, tekstide, videode loomine ja kampaaniate automatiseerimine. „Näiteks kasutades ühte master file’i, saab toota loetud minutitega tuhendeid lihtsaid bännereid, mille varasem kujundamine ja formaatimine võttis päevi aega ja maksis tellijale märkimisväärse summa,“ selgitas ta.

Millised saavad olema aga tehisaru arengud ja rakendused tulevikus, seda ei tea Raamatu hinnangul hetkel täpselt keegi öelda. Siinkohal meenutab ta neid trende, mida ennustati kümmekond aastat tagasi ja mis praeguseks peaksid olema osa meie igapäevasest elust, kuid mis õnneks või kahjuks ei ole siiani realiseerunud. „Esimesena tuleb pähe „asjade internet“, mille arengu kohta 2016. aastal kindlas kõneviisis räägiti, et „Programmatic hakkab koguma andmeid kõigilt neilt seadmetelt, mis meil kodus ja töökohal on ilma, et inimene peaks ise midagi selleks tegema. Võimalikuks muutub tunduvalt täpsem sihtimine huvide ja elustiili põhiselt – pakkumisi saab suunata eri seadmete kaudu, et vältida reklaamidegaüleküllastumist ning suunata igaühele just teda huvitavaid sõnumeid. Sellest kõigest sünnib Adaptive Marketing Engine – võimas strateegiline relv ja peamine tarbijasuhete manageeerimise instrument tulevikus. See on nagu pidevalt toimuv fookusgrupi uuring ja reklaam muutub nii heaks, et sellest saab omaette teenus. Kuid täna ma ei tea küll ühtegi sõpra, kelle külmkapp suhtleks nii rösteri kui ka toidupoega, et õigel ajal uus sai tellida.“

Teisena meenub Raamatule, et ka biomeetrilisele turundusele ennustati head tulevikku. „Tol ajal väideti, et „uuringute põhjal on tarbijad nõus jagama oma biomeetrilisi andmeid, kui nad saavad sellest mingit kasu. Näiteks, kui inimese tervisekäitumine on eeskujulik, saab ta hinnasoodustust. Vastavaid andmeid saab kasutada turundamiseks. Said liiga vähe magada – saad näiteks kohvi kupongi, oled tarbinud liiga vähe kaloreid – sulle pakutakse tasuta jäätist. Praegu populaarsed nutikellad asenduvad sensoritega rõivastes ning jalatsites, mõõdetakse kõike alates unerütmist sissevõetavate tablettideni ning andmed lähevad otse perearstile.““

Raamat tõdeb, et mingid arengud nutikellade ja -sõrmuste vallas on küll toimunud, kuid need ei ole olnud kaugelki nii kiired kui kümmekond aastat tagasi ennustati ja biomeetriline turundus on endiselt kui üks võimalik stsenaarium turunduse tulevikus.

2024. aasta meeliköitvamate kampaaniate puhul toob Raamat esimesena kõhklematult välja Kaitseministeeriumi „Kaitsetahe“ kampaania, millega tõmmati õigustatult tähelepanu meie reservväelastele, kelleta meie hinnaline ja habras vabadus oleks kindlasti vaid näiline. „See kampaania võitis mitmeid auhindu ja selle üle on minul isiklikult vaid hea meel,“ märkis ta.

Ka Pakendikeskus jätkas Raamatu arvates oma head traditsiooni kasutada ära päevakajalisi sündmuseid oma brändi humoorikal promomosel ja mõned neist õnnestusid igati hästi selgi aastal.

Samuti jäi Raamatule silma jäi Kuressaares avatud riidepood, millele „Taavi ja Luisa Rõivad“ nimeks pandi ja sellega ka perekond Rõivaste tähelepanu pälviti, meediast rääkimata.

„Kui aga nali korraks kõrvale jätta, siis mulle on sümpaatsed kõik brändid, kes teevad oma turundust järjepidevalt, hoiavad head tasakaalu brändi tuntuse kasvatamise ja meeldetuletamise ning müügikampaaniate vahel ning lõpptulemusena kas või Eesti ihaldusväärseimate tööandjate TOP10 hulgas on. Ilma positiivse brändi kuvandita oleks nende väljavalitute hulka keeruline, kui mitte võimatu saada,“ leidis Raamat.

Atria Eesti turundusjuhile Mirjam Endlale torkas 2024. aasta turundustrendidest rääkides silma kaks olulist teemat: tehisintellekti (AI) kasutamine ja lühiajalised müügikampaaniad.

Ta leiab, et AI-d kasutatakse turunduses üha enam, kuid see pole alati üheselt positiivne. „Mõned ettevõtted rakendavad AI-d targalt, koos kogenud disainerite ja copywriter’itega, kes annavad AI loodud sisule viimistletud ja köitva vormi. Teisalt on aga neid, kes tormavad trendiga kaasa ilma põhjalike teadmisteta, luues vigased või kehva kvaliteediga lahendusi, mis võivad brändi mainet kahjustada.“

Endla hinnangul areneb AI kiiresti, kuid see ei suuda inimest täielikult asendada. „Turundajatel tuleb õppida AI-d õigesti kasutama ning tugevdada seda inimloovuse ja -kogemustega. Ilma korralike oskuste ja loovtööta pole AI-st suurt kasu, eriti väiksemate ettevõtete puhul, kes loodavad kiiretele tulemustele, kuid saavad tihti hoopis keskpärase tulemuse,“ sõnas ta ning lisas, et AI muutub tõeliselt kasulikuks alles siis, kui seda rakendatakse läbimõeldult, strateegiliselt ja koos inimestega, kes suudavad AI potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

Ta jätkab, et majanduslikult keerulisel ajal ei pruugi ettevõtted turunduskulusid piirata, vaid otsivad kiireid lahendusi. „See tähendab sooduspakkumisi, lühiajalisi müügikampaaniaid ja digikanalite kasutamist, et tarbijate tähelepanu kohe püüda ning tulemusi täpselt mõõta. See toob küll kiiremaid tulemusi, kuid pikaajalisema brändiehituse arvelt.“

Endla sõnul peitub oht selles, et pidevad allahindlused harjutavad tarbijad odavama hinnaga ära, mistõttu on nad vähem valmis täishinda maksma. „See vähendab pikaajaliselt brändi üldist väärtust ja võib õõnestada ka brändi mainet. Kui samal ajal ei tehta emotsionaalse sideme loomiseks imagoloogilisi kampaaniaid, jääb brändist mulje kui pelgalt „allahindluste pakkujast“ ja kui brändiga ei kaasne positiivseid emotsioone või lugu, pole tarbijatel põhjust seda ka konkurentidele eelistada,“ hoiatas ta.

Sel aastal köitis Endla tähelepanu Prisma ja Maxima omavaheline turunduslahing, kus nad naljatades üksteist üle trumbata püüdsid. Mõne aja pärast liitusid ka väiksemad ettevõtted, tuues lisaks värskeid ja humoorikaid ideid. „See tõestas, et nutikad ja kiire reageerimisega turundusteod võivad inimeste tähelepanu võita ka ilma suurte eelarveteta.“