Henrik Roonemaa: sõnumi efektiivsus on võrdelises seoses kuulamise kergusega

18. ja 19. novembril toimub Swissotelis digiturunduse konverents Best Internet, mis on mõeldud tavaturundajatele, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku digiturundusega. Tänavuse konverentsi läbiv teema on turunduse ja müügi integreerimine. Esinejate seas on ka Geenius.ee toimetaja Henrik Roonemaa, kes räägib tehnoloogiatrendidest - täpsemalt sellest, mis on hype ja mis on tulnud selleks, et jääda, ning kuidas need tulevikus tarbijakäitumist mõjutama hakkavad.

Roonemaa tõdes Äripäeva raadio hommikuprogrammis Best Interneti programmijuhi Hando Sinisaluga vesteldes, et tänavune aasta on olnud väga eriline ning infotehnoloogiat läks vaja rohkem kui kunagi varem – inimesed jäid koju ja neil oli vaja netiühendusi ning riist- ja tarkvara, mis toetaks kodus töötamist. "Veebikaamerad, mikrofonid müüdi välja ja hea, kui praeguseks oleme mingisuguse saadavuse taastanud poodides," sõnas ta.

Kuigi peadpööritavat tehnoloogilist arengut koroonakriis tema sõnul ei tekitanud, on siiski tekkinud uued vajadused, mis tõukavad varasemaid investeeringuid ja arenguid kiiremini edasi.

"Selles mõttes on olnud väga katalüseeritud aasta arengutes, mis oleks ilmselt nagunii ühel hetkel tulnud, aga nüüd tulid kiiremini. Ma arvan, et tehnoloogiasektor on kõvasti vaeva näinud sellega, et seda nõudlust ära teenindada," lisas Roonemaa.

Roonemaa sõnul käib tehnoloogia areng hüpete kaupa. "Me kõik koos tegime kevadel esimese hüppe, mille käigus selgus, et võib-olla ei olegi vaja pooletunnise kohtumise jaoks linna või maailma teise otsa minna. Ma arvan, et see oli paljude ettevõtete jaoks väga suur muutus iseenesest," ütles Roonemaa.

Peagi algab tema hinnangul aga teine faas. "Kuidas me saame nii, et kvaliteet oleks võimalikult hea ja enne igat koosolekut ei pea kümme minutit küsima, et “kas sa kuuled mind? ma ei näe sind! kas sa näed mind? ma ei kuule sind!”," ütles Roonemaa naerdes.

"Ma olen suure helisõbrana nõus, et inimesed on visuaalsed loomad ja tahavad pildi eest hoolitseda," sõnas ta, ent lisas, et on suur vahe, kas tunniajasel koosolekul kuulata kedagi läbi ragiseva mikrofoni või läbi korraliku set-up'i. "Sõnumi efektiivsus on kindlasti võrdelises seoses kuulamise kerguse ja lihtsusega," tõdes ta.

Roonemaa tõi välja, et Eestis on suuri ettevõtteid, kes lähenevad olukorrale väga professionaalselt ja ehitavad kaugkoosolekute pidamiseks eraldi ruumi. "Nende jaoks on väga oluline, et töötajatel, kes kuskil kaugel on, oleks niivõrd hea ja mugav seda asja jälgida, et nad seda siis tegelikult ka teeksid. Me ju teame, kui lihtne on virtuaalselt koosolekult ära hiilida," selgitas Roonemaa, lisades, et sama kehtib konverentsiäris.

Samas on vaja, et ka inimeste kodudes oleksid sobivad tingimused ja seadmed ning hea ühendus. "Uus reaalsus, mille oleme avastanud, sunnib meid arenema," rääkis Roonemaa. Ta tõi välja näiteks võrkude koormuse, mis suurenes 2020. aastal märgatavalt ja suure tõenäosusega jätkab kasvu veelgi. "5G on kindlasti üks märksõna," sõnas Roonemaa ja arvas, et niinimetatud uus reaalsus sunnib tegema investeeringuid, mis pikas perspektiivis oleks tulnud nagunii ära teha, aga nüüd tehakse kiiremini.

Uutest tehnoloogilistest lahendustest rääkides tõi Roonemaa näiteks Facebooki virtuaalreaalsuse peakomplekti. "Üks uus kasutusvõimalus, mille nad väja tõid, oli kaugtöö – paned selle asja pähe ja sinu kodune köök või magamistuba, kus sa oma arvutiga oled, transformeerub kontoriks," selgitas Roonemaa, tõstatades samas küsimuse, kui palju meil on vaja taolist butafooriat ja näitemängu selleks, et töö saaks tehtud ja koosolekud peetud.

Sellele vaatamata peavad ettevõtted tema hinnangul leidma lahenduse, kuidas töötajate tuju ja ühtekuuluvustunnet üleval hoida, kui iga inimene oma kodus on. "Töö saab tehtud, aga selliseid toredaid juhuslikke kohtumisi kuskil kohvimasina juures või lauajalgpalli mängides - neid ei ole," seletas Roonemaa. "Ega meil ei ole palju häid vahendeid, see peab midagi tehnoloogilist olema," lisas ta, nentides samas, et täna ei ole ka tehnoloogial vastust, kuidas me saaksime kodudes olles end ikkagi osana meeskonnast tunda.

Lisaks virtuaalreaalsusele rääkis Roonemaa tehisintellektist. Nimelt sai vahepeal palju tähelepanu internetis treenitud tehisintellekt, mis suudab artikleid kirjutada, muusikat komponeerida, retsepte välja mõelda ja veel mitmeid muid asju teha. "See on päris vahva tehnoloogia, me oleme esimest korda nii kaugele jõudnud, et tehisintellekt suudab midagi sellist teha. Tal on oma selged piirid ja oma selged probleemid, aga see kindlasti on üks käesoleva aasta märksõnu."