Luminori statistika järgi on eestlased hakanud hüppeliselt kasutama e-poodidest ostmise võimalust ning Balti riikide võrdluses on kasv olnud Eestis märkimisväärselt suurem kui teistes riikides. Samas postiteenuste kasutamise osas on suurim kasv olnud Leedus ning kõige tagasihoidlikum Eestis.
Võrreldes aasta algust praegusega, on Luminori eraklientide statistikast näha, et Eestis on hüppeliselt ehk ligi 70 protsenti kasvanud e-poodidest ostmine. Samas Lätis on sama kasvuprotsent vaid 12 ja Leedus 23. Teisalt on Leedus eriti palju, tervelt 145 protsenti, kasvanud eraklientide postiteenuste kasutamine, mis tähendab pakkide saatmist ja saamist. Lätis on sama kasv 66 protsenti ning Eestis vaid 35 protsenti.
Luminori kliendipakkumiste juhi Ele Reiljani sõnul ei tasu sellest järeldada, et Eestis on postiteenuse kasutamine naabritest maha jäänud, sest e-poest ostmine ning posti- ja kulleriteenus käivad siiski käsikäes. „Kuna paljud e-poed arvestavad saatmiskulud koheselt kaubale juurde ning toode ja saatmine makstakse ühe arvega, siis need lihtsalt ei kajastu eraldi statistikas,“ selgitas ta.
„Samas viitavad numbrid siiski sellele, et lätlased ja leedukad on agaramad muude asjade postiga saatmisel – olgu selleks sõbralt raamatu laenamine või vanavanemate poolt moosi saatmine pakiautomaati. Samuti kasutavad sealsed väiksemad poed ja eraisikud rohkem n-ö käest kätte müüki ja see käib läbi postiteenuse, näiteks läbi pakiautomaadi,“ ütles Reiljan.
Lisaks on kõigis kolmes Balti riigis aasta algusega võrreldes kõvasti kasvanud ostlemine ehitus- ja aianduskauplustes. Eestis on kasv olnud 88 protsenti, Lätis 69 protsenti ja Leedus 73 protsenti. „Sellel on lihtne põhjus: need poed jäid erinevalt kaubanduskeskustest avatuks ning lisaks annab sellele hoogu ka hooajalisus,“ täpsustas Reiljan.
Nii Eestis, Lätis kui Leedus on pea täielikult ära kukkunud kulutused reisimisele ja väljaskäimisele. Kõigis kolmes riigis on langus olnud pea 95 protsenti. Märgatavalt vähem raha jätavad inimesed ka riidepoodidesse. Eestis on see vähenenud 71 protsenti, Lätis 62 protsenti ning Leedus 63 protsenti.