Kuidas erinevad Balti riigid suhtuvad koroonaviirusesse ja eriolukorda?

Leedukad suhtuvad koroonaviirusest tingitud isolatsiooni tõsisemalt kui eestlased ja lätlased, tuli välja meediaagentuuri Mindshare üle Baltikumi läbi viidud Mindscani uuringust.

Märtsi teises pooles üle Baltikumi läbi viidud 1851 vastajaga Mindscan küsitlus kaardistas muuhulgas, kuidas erinevad Balti riigid suhtuvad koroonaviirusesse ja sellest tulenevasse eriolukorda.

Uuringust tuli välja, et üldiselt suhtuvad kõik Balti riigid koroonaviirusest tingitud eriolukorda tõsiselt ja on väga hästi kursis erinevate ohuteguritega. Leedukad nõustuvad naabritest rohkem erinevate koroona kohta küsitud väidetega – isolatsioon on oluline, viirus on kõige ohtlikum vanemaealistele, sümptomid on sarnased gripiga jne. Samuti on Leedus kõige vähem inimesi, kes nõustuvad väitega „koroona on üks suur mull“. Tõenäoliselt on see seotud sellega, et neil on väga vähe muulasi, Eestis ja Lätis peavad just nemad rohkem koroonat suureks mulliks.

Kaitsemeetmeid rakendavad kõik Balti rahvad suhteliselt sarnaselt. Eestlased kasutavad teiste Balti riikidega võrreldes kõige rohkem desinfitseerimisvahendeid ja viibivad õues (kusjuures mitte-eestlased rohkem kui eestlased). Samuti arvavad eestlased teistest rahvustest oluliselt vähem, et koroona nakkab ka väljas/looduses – ca 49%, Leedus aga 64% ja Lätis lausa 75%. Leedukad ostavad naabritest tunduvalt rohkem toitu interneti teel ning külastavad harvem toidupoode – mitu korda nädalas külastab neid Leedus 29%, Eestis aga 47% ja Lätis 49%. Lisaks käivad leedukad vähem pargis ja lihtsalt linna peal jalutamas.

Koroonatesti tegemise vajalikkuse põhjustes on riikide vahel päris suured erinevused. Eestis on naabritest pea poole rohkem neid, kellel on tekkinud külmetuse sümptomid. Leedukad on aga kordades rohkem suhelnud välismaalt tulnud inimestega ning lätlased on naabritest oluliselt rohkem veetnud viimase 2 nädala jooksul aega avalikes kohtades. Samas leedukad on oluliselt rohkem vabatahtlikus karantiinis.

Vaadates pandeemiast tingitud elu-olu muudatusi, siis eestlastele näivad need vähem probleeme valmistavat. Kui lätlaste jaoks on probleemiks piiratud terviseteenused, siis eestlaste suurimaks mureks on hoopis suletud spordiklubid. Ja kui e-teenuste esmakordses kasutuselevõtus on esirinnas Leedu, siis eestlased edestavad naaberriike vaid e-treeningute osas. Näib, et oleme võrreldes naabritega suuremal määral spordihuvilised ning jätkame tervislike eluviisidega ka kodus luku taga olles.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et antud uuring toob väga selgelt välja, et leedukad on kõige rohkem oma tavarutiini muutnud. Nad on hakanud peaaegu kõiki tegevusi naabritest rohkem tegema – jälgivad uudiseid-uudisportaale, brausivad internetis, suhtlevad sõprade-sugulaste-perega, jälgivad sotsmeediat ja kokkavad rohkem kui tavaolukorras. Ka tööelu on neil hästi korraldatud – Leedus sai probleemideta kodutööle asuda 43% vastajatest, Eestis 32% ja Lätis vaid 21%. Samas on eestlastel juba varasemast ajast harjumus erinevate e-teenuste kasutamisel, kogemus kaugtöös ning järjepidev uudisteportaalide järgmine ning seega muutused ei ole teiste naaberriikidega võrreldes nii drastilised.