Eesti on suur ja Eesti agentuurid on maailmatasemel!

Meie eesmärk on aidata Eesti inimestel paremini hakkama saada oma elude ja äridega ning pakkuda inimesele tooteid ja teenuseid, mis teevad ta edukaks, terveks ja õnnelikuks, kirjutab Velveti partner Janno Siimar.

Foto: Raul Mee

Jaga lugu:

Pean tõdema, et lugesin artiklit "Eesti agentuurid on endiselt ülejäänud maailmast maas". Kindlasti ei saa vaielda austet kolleegide paljude esitatud seisukohtadega - tegelikult vaidleks hea meelega vaid ühe põhimõttelise sentimendiga, mis sellest artiklist õhku jäi (võib juhtuda, et see polnudki intervjueeritavate soov ega suund, aga eks kuidagi peab ju pealkirja panema…). Minu eesmärk ei ole kedagi rünnata, vaid pigem avardada seda vestlust, sest usun teema olevat piisavalt olulise, et siinkohal mõõdukalt ärrituda.

Ma ei ole nõus, et Eesti on suurte asjade tegemiseks liiga väike. Ning ka sellega, et Eesti agentuurid on ajast maas ja kliendil pole julgust tellida ägedat värki. Mitte, et see oleks tingimata alati vale. Pigem arutleks, kuidas neid suuri ja ägedaid asju mõõdame ja kes siis vastutab selle eest, et asi tuleks suur ja äge. Ja siin tuleb minu arvates mängu selline nähtus nagu ambitsioon.

Olles suure osa oma teadlikkust elust veetnud Reaalkooli õpilasena õppisin kahtlema kõiges sh. iseendas, seejuures kaotamata enesekindlust. Seal õppisin, et ma ei tea mitte midagi, aga minu kohus on teada saada. Seal õppisin ka füüsikat, sh. termodünaamika reegleid.

Ambitsioon on energia ja nagu iga teine energia ta ei kao ega teki, vaid muundub - selle hulk on konstantne kinnises süsteemis. Kui energiat süsteemi juurde ei süstita, muutub see vähene energia peatselt kõrgemate ideaalide poole püüdlemise (ambitsiooni) asemel madalamate instinktide rahuldamiseks (alalhoiuks).

Me ei ole nõus loobuma mugavusest selleks, et saavutada midagi enneolematut. Vaatame idufirmasid ja õhkame, et vaat, kus neil tuleb. Aga harva oleme nõus sama palju panema. Tõde idufirmadelt on aga vast ikka see, et enamusel ei õnnestu ja terad eraldab sõkaldest sõge töövõime ja ambitsioon, mitte mingi enneolematu algosakese leidmine. See kõik ei ole raketiteadus. Aga ta on teadus.

Loovagentuur ei ole koht, kus peab ilmtingimata looma tühjalt kohalt. Töö ei ole ainult tellija materjalist. Kliendi ambitsioon ei ole kogu võimaliku energia summa selles süsteemis.

Kust aga seda lisaenergiat siis peaks ammutama? Ideede, lahenduste ja energia allikas on inimene. Lõppklient, kes ostab seda kama, mida üritame müüa. Tema inspireerib tegema paremat kama ja tema informeerib meid tegema paremat tööd selle kama turundamisel.

Et kogu see energia kokku koguda, on vaja mõista neid inimesi, kellega töötame, kellele loome lahendusi ja võimalusi. Empaatia on oskus, võime (nagu ka loovus), mis on meil kõigil olemas, kuid mida me tihti ei kasuta. Samas on empaatiavõime ainus edu ennustaja - ainuke oskus, mis garanteerib edu.

Siin ei ole mingit trikki, on vaid raske, igapäevane töö mõistmaks, mida inimesed tegelikult väärtustavad ja mida on tegelikult vaja. Ja selleks, et see poleks nii raske, on vaja kustumatut soovi seda kõike mõista - me peame tahtma samu asju, mida nemad - või natukene rohkem.

Eesti ei ole liiga väike! Füüsilised mõõtmed on meil suhteliselt püsivad juba üle 100 aasta ja loodetavasti ka järgmised 1000 aastat siin suuri muutusi ei too. Kui meie eesmärk on vallutada maailm, siis on kindlasti meie asukohal ja gabariitidel oma teatav pärssiv mõju.

Kas meie eesmärk on või saab olla vallutada maailm?

Parandage mind, kui ma eksin, aga meie eesmärk on aidata Eesti inimestel paremini hakkama saada oma elude ja äridega. Meie eesmärk on pakkuda inimesele tooteid ja teenuseid, mis teevad ta edukaks, terveks ja õnnelikuks. Meie eesmärk on ehitada linnu, mis veelgi paremini vastavad oma elanike vajadustele, ootustele ja ambitsioonidele. Meie eesmärk on informeerida inimesi võimalustest ja valikutest. Meie eesmärk on suunata inimese tähelepanu sellele, mis on hea ja ilus.

Eesti inimese mured ei ole väiksemad või vähem keerulised, kui muu maailma inimeste omad (jah, võib väita, et enamasti ei ole meie elud igapäevaselt ohus, kuid enesetappude arvu vaadates, äkki ikka on?). Me oleme sama suured! Ja meie agentuurid ei ole á priori maailmast maas. Meie agentuurid on unikaalses positsioonis, et aidata meie ettevõtetel ja inimestel lahendada kõiki neid probleeme, olles ise siin, mõistes seda keelt, elades seda elu. Ja kui meie turg ongi järsku suurem, kui ainult Eesti, siis seda enam.

Olles istunud rahvusvahelistes disaini- ja reklaamižüriides rohkem kui oleks minu puhul ehk õiglane, tean, et ühehäälne kuld kukub eranditult sellele tööle, mis lahendab reaalse sihtrühma reaalse probleemi kõige paremini. Ehk siis.. kui me keskendume lõpptarbija, inimese heaolule, oleme suuremad kui keegi teine. Kui me teeme seda hästi, tulevad auhinnad, vimplid, tänukirjad, tunnustus ja mis peamine, see suurepärane tunne, et oleme olnud kasulikud.

Tõsi, päriselt ägedaks läheb asi siis, kui klient ja agentuur on samal tasemel energiaga. Eestis müttavate firmade, sh. agentuuride ja siin müravate inimeste sees on kõik olemas, et tuua koju suured tulemused, mis meile päriselt korda lähevad.

Meil ei ole 100 000 eurot, et teha Cannes’i jaoks videoklippe, ei hakka kunagi olema, see ongi paratamatu. Usun, et Spinoza pani täppi, kui ütles: “Vabadus on tunnetatud paratamatus”. Aga fookus tuleks seada sõnale “tunnetatud”, mitte kaevuda mõiste “paratamatus” sooja sügavusse.