Best Marketing kolis Lutheri ärihoonesse
Best Marketing kolis täna koos Äripäevaga ajaloolisse hoonesse aadressil Vana-Lõuna 39/1, Tallinn, kus varem asus Lutheri masinasaal ja nüüd moodne ärimaja. Äripäeva uus kontor on üks suur avar ruum, kus inimesed töötavad koos ühel tasapinnal ega pole jaotatud kabinettidesse.
Nordecon ehitas Lutheri Masinasaali 7000 ruutmeetrit unikaalse interjööriga kaasaegset büroopinda, millest pool on nüüdsest Äripäeva kasutuses. Nordecon on olnud ehitaja mitmetes Eesti kultuuriväärtustega projektides. Lisaks Lutheri ärihoonele on Nordecon rekonstrueerinud ja ehitanud viimastel aastatel Tallinnas Lennusadama angaarid, Tartus Pauluse kiriku, Viljandis Ugala teatri.
Uue hoone arhitekt on Hanno Grossshmidt ja sisearhitekt Kadri Tamme.
Enamik sisekujunduse elemente üldkasutatavatel aladel on originaallahendused ja loodud just masinasaalile mõeldes. Sisekujunduses on kasutatud palju ka moodsat Eesti disainiloomingut, näiteks on esindatud Borgi tugitoolid Custo W, Anomal Design klassikalised kangasjuhtmega valgustid, Tamma Desing NÖRK RACK nagid, Tarmeko taburetid ja Pixneri vineerist koolitusmööbel.
Kommenteerib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov:
Kui 20 aastat tagasi sai Äripäeval täis 100 töötajat, tekkis esimest korda olukord, kus kõik enam kõiki ei tundnud. Suhtlemine inimeste vahel vähenes, sest töökohtade jagunemine erinevate korruste vahel ei lasknud enam silmsidel tekkida. Juba siis tekkis tahtmine olla kõik koos ühel tasapinnal. Aastad läksid ja varsti oli meil tööl 200 inimest ning vajadus rohkema koostöö järele kasvas veelgi.
Vaadates otsa meie organisatsiooni kultuurile, mida oleme ikka tahtnud arendada nõnda, kus puuduks hierarhia ja kus töötajad võtaksid initsiatiivi ja vastutuse arenduste eest endale, siis ei ole mõistlik jagada töötajaid eri korruste vahel, kus üleval istuvad tähtsad juhid ja allkorrusel need, kes tegelikult töö ära teevad. Ma ei taha sellist olukorda.
Need, kes töö tegelikult ära teevad, peaksid ka ennast juhtima. Ja selleks peab töökeskkond soodsa pinna looma.
Võin julgelt öelda, et aastakümneid käisime ja uurisime Tallinna äripindu ja ikka saime vastuseks, et sellist ruumi või isegi angaari, nagu meile naljatlemisi öeldi, polegi Tallinnas olemas. Me kujutasime siis aastaid ette, et keegi lihtsalt ehitab meile lõpuks sellise büroopinna.
Kui kahe aasta eest hakkas meil Pärnu mnt 105 ärimajaga leping jõudma lõpufaasi, kuulutasime välja uue maja leidmise konkursi. Tuli paarkümmend väga head pakkumist, aga valdavalt olid need ikkagi nagu ühe vitsaga löödud – pakuti ühe mitmekorruselise maja kolme-nelja korrust.
Ja siis äkki tuli ette see vana Lutheri tehase variant. Kui me seda pakkumist vaatasime, siis saime äkki aru, et see ongi see, mida oleme 20 aastat otsinud – ühel tasandil büroopind nii väärika ajalooga tehasehoones, mis näeb välja nagu kirik. Tekkis eufooria, et saamegi selle mõtte teoks teha. Kui lisada siia veel ülimoodne kontorikeskkond, mis on sulandatud ajaloolisesse kultuuri – see lõi meie esialgsele mõttele veel ühe väärtuse juurde. Aga ainult emotsiooni pealt me seda otsust ei teinud, Exceli tabelisse vaatasime ikka ka. Äripäev on oma teadlikus tegevuses ikkagi ratsionaalne. Aga alateadlikult mängis ajalugu otsustamise juures ka palju rolli.
Ma olen käinud tutvumas paljude suurte meediafirmade töökeskkondadega üle maailma. Meediafirmades peab olema ruumilahendus selline, nagu hakkab Äripäeval olema Lutheri Masinatehases. Sellised tööruumid on ka näiteks Daily Telegraphil Londonis ja Die Weltil Berliinis, mida olen oma silmaga näinud.
Ka Google’i peakontor Iirimaal on üks suur avar ruum, kus inimesed töötavad koos ühel tasapinnal ega pole jaotatud kabinettidesse.
Äripäev on kogu aeg tahtnud olla eriline firma ja eristuda keskmisest firmast. Me tahame, et meil töötaksid andekad ja võimekad inimesed ja samas tahame neid ka tööl hoida. Kui me loome eristuva töökeskkonna, siis see kindlasti toetab seda. Ma tean, et avatud pinnaga kontorile on ka mitmeid vastuargumente ja mõnele inimesele ei pruugi selline lahendus sobida, kuid selleks peab valmis olema. Kolimine langeb meil kokku ka sisemise reformiga, kus me teadlikult ehitame üles koostööpõhist organisatsiooni, milles iga töötaja vabadused ja vastutus kasvavad.
Väga palju olen kuulnud küsimust, et kas sellise erilise keskkonna loomine läheb Äripäevale nüüd terve varanduse maksma. Ei lähe. Kommentaariks ütlen, et kui me need paarkümmend pakkumist läbi vaatasime, siis olid nad küll erisugused, kuid hinnas üllatavalt sarnased. Kui sa oled suures kontoris, siis tekib ruumi efekt – korruseid ja seinu pole. Ühest küljest muudab see pinna odavamaks, teisest küljest aga läheb kultuuriväärtus ja keeruline renoveerimine investorile kallimaks maksma. Kui teha avatud kontorilahendust, siis peab vaatama, palju kulub raha sisustamiseks, oma funktsioonide täitmiseks ja parkimiseks. Ja kui oled selle kõik läbi kalkuleerinud, alles siis saad tegeliku hinna. Meil on pikemaajaline leping, see tähendab, et järgmised kümmekond aastat arvestame sellise kulutasemega, nagu on meil ka täna olnud.
