Autor: Silja Oja • 27. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neuroteaduse kasutamine turundussõnumite testimisel on näidanud, et inimeste teadlikud vastused ja selgitused ei väljenda tihtilugu nende tegelikke otsustusprotsesse. Probleem ei seisne selles, et inimesed ei taha avaldada oma valikute või ostuotsuste tegelikke põhjuseid, vaid nad lihtsalt ei oska kõikide tegurite mõju arvesse võtta.

Näiteks ei suuda inimesed üldjuhul hinnata konteksti mõju, mis reklaamide puhul võib aga tihti osutuda määravaks faktoriks. „Reklaamipausi esimene reklaam omab erinevat mõju ja tekitab erinevaid reaktsioone olenevalt sellest, millise sisuga filmi või saate keskel reklaami näidatakse. Näiteks on mujal maailmas testitud jäätee reklaami filmide „Munich“ ja „Love Actually“ stseenide järel. Reklaam mõjus neis kahes olukorras väga erinevalt – jäätee kui toode sai rohkem tähelepanu just pärast romantilist komöödiat, samas kui vägivaldse „Munichi“ järel keskendusid vaatajad hoopis reklaamis esinenud naisnäitlejale,“ selgitas Heidi Reinson.