Nädal Cannesis oli väga inspireeriv. See meeleolu, need arutelud – selliseid ei teki töises Eesti keskkonnas. Eriti tore on see, et sellisel neutraalsel pinnal on võimalik tuttavaks saada ka inimestega, mitte ainult professionaalidega, kes nad tööpäeva sees on. Eduka koostöö aluseks on ju eelkõige omavahelised suhted ning alles siis tuleb kõik muu. Cannes'is tundsid end kõik vabalt ja avatult. Sai tutvuda paljude huvitavate inimestega teistest maadest ja näha hoopis teist mõõdet meie valdkonnast.
Cannes'is omandatud info hulk ületas kindlasti mu kõvaketta mahu ja esimestele inimestele, kes küsisid „Mida kuulsid?“, ei osanudki kohe midagi väga konkreetset välja tuua. Küll aga hakkas seal kogutu avalduma tööl kohe esimestel koosolekutel, kus arutelude käigus hakkasid „ei tea kust“ üles kerkima mõtted ja ideed, kuidas midagi paremini / teisiti / lahedasti teha. See kõik oli mu sisse salvestunud ning nüüd vajab vaid välja laskmist.