Teadupärast ca 70% meist kasutab internetti, mis on 10% enam kui lätlased ja 18% enam kui leedulased. Puhteestlaslikult on selle teadmise juures hea rind kummi ajada, kuid mida eestlased internetis teevad ja kuivõrd kasutatakse veebimaailma kõiki võlusid, seda me - hoolimata igakuistest veebikülastajate uuringutest - ikkagi ei tea. Seetõttu kasutatakse veebistrateegiad ja -plaane tehes ikkagi suuremal või vähemal määral kogemusi ja kõhutunnet.
Tulenevalt sellest on loo autorid aja jooksul viinud läbi küsitlusi ja uuringuid, et selgitada välja, milline siis on ikkagi eestlase internetikäitumine. Viimati viis Aegis Media läbi uuringu DigiCarisma, mis segmenteerib Eesti inimesed interneti kasutamise järgi ja annab eelteadmised kommunikatsioonistrateegia koostamiseks ja meediaplaneerimiseks. Üheks uuringu osaks oli ka internetikasutajate muu meediakasutamise, hoiakute ja hobide kaardistamine. Sarnast käitumusmustrite kaardistamist on teinud ka Rando Rannus internetireklaamivõrgustikust smartAD. Järgnevalt kirjeldame peamisi tähelepanekuid, mida antud analüüsid on andnud.
Seotud lood
B2B-sisuturundusest räägitakse palju. Soovitakse olla nähtav, positsioneerida end eksperdina ja jagada põhjalikku sisu. Praktikas jõuab aga ärikliendini vaid väike osa loodud sisust. Sageli ei ole põhjus ei kanalivalikus ega eelarves, vaid selles, millest ja kuidas räägitakse. Vaatasin üle 2025. aasta Äripäev.ee ja Äripäeva teemaveebide enim loetud sisuturunduslood ning püüdsin mõtestada, mis neid tegelikult ühendab.