Mida te nende nõudega pärast teete?
Plaan on avada sotsiaalne ettevõte, kes hakkab rentima nõusid välja just sellistele ettevõtmistele. Mitte ainult suurtele, vaid ka väikestele. Näiteks kui järgmisel suvel tuleb kellelgi grillipidu 20 inimesega, siis miks mitte rentida nõusid, et vältida ühekordse plasti ostmist. Renditulu tahame suunata keskkonnaprojektide korraldamisse.
Igasugust prahti tekib palju. Milliste asjade puhul veel pöörasite tähelepanu, et jalajälg oleks võimalikult väike?
Panime esialgu kokku suhteliselt lihtsa sustainability ehk jätkusuutlikkuse programmi, mis koosnes kuuest punktist, mis omavad kõige suuremat mõju. Esiteks ütlesime, et me ei anna konverentsikotti, sest teadsime, et enamik neist jäetakse hotellidesse ja ülejäänud suure tõenäosusega ei leia enam edasist kasutamist ning jäävad koju seisma. See on väga suur jalajälg ja seetõttu ütlesime, et konverentsikotte me ei paku ja et igaüks võiks kaasa võtta oma lemmikkoti eelmistest konverentsidest.
Samuti palusime inimestel kaasa võtta oma joogipudeli, kohvitopsi ja kaelapaela, mis on ka selline asi, mis reeglina prügikasti lendab. Need olid põhilised asjad. Kõige suurem väljakutse oligi see, et tahtsime vältida ühekordset plasti. Nelja tuhande inimese puhul on ilmselgelt väga suur väljakutse, kust leida nii palju nõusid, kuidas neid pesta, välja anda ja kokku korjata, nad on rasked jne. Alguses oli päris palju nuputamist, kuidas seda kõike sujuvalt teha. Aga me suutsime tõestada, et ka suurte ettevõtmiste puhul on see võimalik. See on süsteemi küsimus – kui süsteem on olemas ja töötab, siis on absoluutselt kõik võimalik.
Anneli Ohvril rääkis ka Tallinna valmisolekust nii suuri üritusi võõrustada, lennukiga konverentsile sõitmise ökoloogilisest jalajäljest ning Let's Do It! World ja Teeme Ära tegemistest. Järelkuula intervjuud Äripäeva raadio podcast'ide keskkonnast:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!