„Peaaegu iga turundaja teab seda koosolekut. Müük ei liigu, kaasatus on nõrk või konkurent paistab rohkem silma ja tundub ägedam,“ kirjutab Rain Resmeldt Uusen arvamuskonkursile
Tark Turundus saadetud loos.
Rain Resmeldt Uusen kirjutab, et ettevõtete turundus ei jää sageli nõrgaks turundajate, vaid juhtide ja organisatsiooni harjumuste tõttu. Ta toob välja kümme levinud viga, nagu kliendi pealiskaudne tundmine, liiga hilja kaasatud turundus, vähene eelarve ja julguse puudumine. Uuseni sõnul aitaksid selged eesmärgid, otsustaja määramine, aja ja raha kokkuleppimine ning katsetamisruum vältida olukorda, kus turundajalt oodatakse loovust, kuid lubatakse vaid vormistamist.
„Meil oleks vaja ägedamat turundust,“ kõlab töökäsuna. Eelarvet pole, kõike on juba proovitud, klienti me ju tunneme ja liiga julgeks minna ei maksa. Otsus: uudiskiri ja paar postitust. Lõpetuseks: „Aga seekord võiks midagi värsket ja kastist välja ka olla.“
Turundaja avab paanikas Canva või ChatGPT ja helistab sõbrad läbi.
Olen järjest vähem veendunud, et turunduse suurimad probleemid sünnivad turunduses. Sageli õpetatakse turundaja ettevõttes kõigepealt ettevaatlikuks ja siis küsitakse, kuhu tema särtsakus kadus. Selleks on kümme töökindlat rusikareeglit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. „Oleme seda juba proovinud.“
Lause, mis lõpetab arutelu enne selle algust. Aga mida prooviti, kelle peal, kui kaua ja millal? Üks reklaam pole läbi proovitud strateegia. Kui restoran teeb korra halba pastat, ei kuuluta ta, et pasta ei tööta. Ühest katsest saab vahel pikalt kehtiv keeld uuesti proovida.
2. „Me tunneme oma klienti.“
Võib-olla. Aga kas teame või arvame? „Meie sihtrühm on ettevõtjad“ kõlab sama täpselt nagu „meie klient sööb“. Ühe töötajaga ettevõtja ja suure tööstusfirma juht pole üks sihtrühm lihtsalt sellepärast, et mõlemal on registrikood. Kasvu ootame sageli inimestelt, kes meid veel ei tunne.
3. „Meil pole selleks eelarvet.“
Nähtavust oleks muidugi vaja. Kui ei maksa rahaga, maksad tööajaga: otsid kontakte, kirjutad, helistad ning ajad partnereid ja vanu kontakte taga. Paarisajaeurone reklaam tundub kallis ja riskantne, mitu tööpäeva käsitööd aga millegipärast tasuta. Enne järgmist säästuotsust võiks need tunnid eurodesse panna. Lootus pole turunduskanal.
4. „Paneme selle ka sisse.“
Alguses on üks sõnum ja üks tegevus: tule, osta, osale. Siis lisame podcasti, artikli, järgmise seminari, partnerid, lingid ja veel mõned argumendid. Lõpuks peab klient ise välja mõtlema, miks talle kirjutati. Kõik sai sisse. Ainult põhjus tegutseda kadus ära.
Hetkel kuum
Sigrid Kupenko lahkus turundusjuhi kohalt
Sel aastal rekordiline konkursitööde arv
Artikkel jätkub pärast reklaami
5. „Meil oleks vaja videot.“
Või pressiteadet, mida kõik avaldavad. Või tiktoki videot. Formaat otsustatakse enne probleemi. Mina küsiksin kõigepealt: mida inimene pärast tegema peaks? Ostma, osalema või meid usaldama?
Vahel on pakkumine segane, hind kallis või osalemine tüütu. Video võib seda kõike lihtsalt suuremale hulgale inimestele näidata.
6. „Küsime veel teiste arvamust.“
Ühele ei meeldi sõna, teisele värv, kolmas tahab suuremat logo, neljandat lihtsalt „miski häirib“ ja viies küsib mehe käest, kes töötas kunagi reklaamiagentuuris. Pärast lõputuid parandusringe ei häiri tulemus enam kedagi. Kahjuks ei huvita ka.
Tagasisidet on vaja, aga „mina ei klikiks“ pole kasutajauuring. Kui kõigil on vetoõigus, siis kes lõpuks otsustab?
7. „Tahaks midagi värsket, aga mitte liiga teistsugust.“
Tahame eristuda, aga ei taha erineda. Muidugi pole uus idee alati parim. Aga kui ainus vastuvõetav idee on „teeme nii“, võiks värskuse eeldamise lõpetada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
8. „Postitus sai 127 laiki.“
Tore. Mis edasi? Klikid ja avamismäärad on lahedad, kuid number pole automaatselt mõju. Müük ei pruugi tulla järgmisel nädalal. Turunduslehter on ilus näitaja peamiselt tundide kaupa vormitud presentatsioonis.
See ei vabasta turundajat vastutusest. Enne alustamist tuleb kokku leppida, mida ja miks mõõdame, millal tulemust hindame ning mille põhjal midagi muudame.
9. „Meil oleks kommunikatsiooni vaja.“
Toode, pakkumine, nimi, kuupäev ja veeb on valmis. Siis kutsutakse turundus lauda, soovitavalt päev enne avalikustamist. Kõige tugevam müügiargument on kuuendas lõigus ja CTA küsib veregruppi. „Tee atraktiivseks ja eriliseks!“ Turundaja peab saama enne maja ehitamist küsida, kas keegi tahab selles üldse elada.
10. „Miks see ei töötanud?“
Teemarida ei kõnetanud. Nupp oli vales kohas. Turundaja ei saanud aru. Üks süüdlane teeb maailma mõnusalt lihtsaks.
Tulemust mõjutavad aga pakkumine, ajastus, sihtrühm, kanal, eelarve ja konkurents. Kõige ebamugavam küsimus pole „mis värvi nupp oli?“, vaid „mis siis, kui inimesed lihtsalt ei taha seda piisavalt?“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda peab julgema küsida ka turundaja, kes pakkumise ise välja mõtles.
Ühel hetkel turundaja õpib. Esimesele ideele öeldakse „oleme proovinud“, teisele „raha pole“, kolmandale „kes garanteerib tulemuse?“. Ta lõpetab mõtlemise ja hakkab täitma. Mõne kuu pärast küsib juhtkond: miks turunduses enam sädet pole?
See on peaaegu poeetiline.
Alustaksin järgmist turunduskoosolekut neljast kokkuleppest: mida tahame saavutada, kes otsustab, milline aeg ja raha on kasutada ning millal tulemust hindame?
Turundaja põhjendab oma valikuid. Juht annab talle õiguse neid teha. Väikeste katsete tegemiseks võiks turundajal lubada ka mängida.
Eesti ettevõtete turundusjulgus algab sellest, mis juhtub koosolekul esimese ebamugava ettepanekuga.
Kas tahame turundajalt mõtlemist või juba tehtud otsuste ilusat pakendamist? Mõlemat korraga tellida, aga ainult teist lubada on kallis harjumus.
Siis pole mõtet imestada, miks turundus nii väikeselt mõtleb. Me ise surusime ta sinna nurka.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on
30.10.2026 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata:
[email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.
NB!
Loe konkursi tingimusi SIIT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!