„Peaaegu iga turundaja teab seda koosolekut. Müük ei liigu, kaasatus on nõrk või konkurent paistab rohkem silma ja tundub ägedam,“ kirjutab Rain Resmeldt Uusen arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.

Rain Resmeldt Uusen kirjutab, et ettevõtete turundus ei jää sageli nõrgaks turundajate, vaid juhtide ja organisatsiooni harjumuste tõttu. Ta toob välja kümme levinud viga, nagu kliendi pealiskaudne tundmine, liiga hilja kaasatud turundus, vähene eelarve ja julguse puudumine. Uuseni sõnul aitaksid selged eesmärgid, otsustaja määramine, aja ja raha kokkuleppimine ning katsetamisruum vältida olukorda, kus turundajalt oodatakse loovust, kuid lubatakse vaid vormistamist.

Rain Resmeldt Uusen: Kümme rusikareeglit, kuidas turundus nurka suruda
  • Foto: Erakogu
„Meil oleks vaja ägedamat turundust,“ kõlab töökäsuna. Eelarvet pole, kõike on juba proovitud, klienti me ju tunneme ja liiga julgeks minna ei maksa. Otsus: uudiskiri ja paar postitust. Lõpetuseks: „Aga seekord võiks midagi värsket ja kastist välja ka olla.“
Turundaja avab paanikas Canva või ChatGPT ja helistab sõbrad läbi.
Olen järjest vähem veendunud, et turunduse suurimad probleemid sünnivad turunduses. Sageli õpetatakse turundaja ettevõttes kõigepealt ettevaatlikuks ja siis küsitakse, kuhu tema särtsakus kadus. Selleks on kümme töökindlat rusikareeglit.
5. „Meil oleks vaja videot.“
Või pressiteadet, mida kõik avaldavad. Või tiktoki videot. Formaat otsustatakse enne probleemi. Mina küsiksin kõigepealt: mida inimene pärast tegema peaks? Ostma, osalema või meid usaldama?
Vahel on pakkumine segane, hind kallis või osalemine tüütu. Video võib seda kõike lihtsalt suuremale hulgale inimestele näidata.
6. „Küsime veel teiste arvamust.“
Ühele ei meeldi sõna, teisele värv, kolmas tahab suuremat logo, neljandat lihtsalt „miski häirib“ ja viies küsib mehe käest, kes töötas kunagi reklaamiagentuuris. Pärast lõputuid parandusringe ei häiri tulemus enam kedagi. Kahjuks ei huvita ka.
Tagasisidet on vaja, aga „mina ei klikiks“ pole kasutajauuring. Kui kõigil on vetoõigus, siis kes lõpuks otsustab?
7. „Tahaks midagi värsket, aga mitte liiga teistsugust.“
Tahame eristuda, aga ei taha erineda. Muidugi pole uus idee alati parim. Aga kui ainus vastuvõetav idee on „teeme nii“, võiks värskuse eeldamise lõpetada.
8. „Postitus sai 127 laiki.“
Tore. Mis edasi? Klikid ja avamismäärad on lahedad, kuid number pole automaatselt mõju. Müük ei pruugi tulla järgmisel nädalal. Turunduslehter on ilus näitaja peamiselt tundide kaupa vormitud presentatsioonis.
See ei vabasta turundajat vastutusest. Enne alustamist tuleb kokku leppida, mida ja miks mõõdame, millal tulemust hindame ning mille põhjal midagi muudame.
9. „Meil oleks kommunikatsiooni vaja.“
Toode, pakkumine, nimi, kuupäev ja veeb on valmis. Siis kutsutakse turundus lauda, soovitavalt päev enne avalikustamist. Kõige tugevam müügiargument on kuuendas lõigus ja CTA küsib veregruppi. „Tee atraktiivseks ja eriliseks!“ Turundaja peab saama enne maja ehitamist küsida, kas keegi tahab selles üldse elada.
10. „Miks see ei töötanud?“
Teemarida ei kõnetanud. Nupp oli vales kohas. Turundaja ei saanud aru. Üks süüdlane teeb maailma mõnusalt lihtsaks.
Tulemust mõjutavad aga pakkumine, ajastus, sihtrühm, kanal, eelarve ja konkurents. Kõige ebamugavam küsimus pole „mis värvi nupp oli?“, vaid „mis siis, kui inimesed lihtsalt ei taha seda piisavalt?“
Seda peab julgema küsida ka turundaja, kes pakkumise ise välja mõtles.
Ühel hetkel turundaja õpib. Esimesele ideele öeldakse „oleme proovinud“, teisele „raha pole“, kolmandale „kes garanteerib tulemuse?“. Ta lõpetab mõtlemise ja hakkab täitma. Mõne kuu pärast küsib juhtkond: miks turunduses enam sädet pole?
See on peaaegu poeetiline.
Alustaksin järgmist turunduskoosolekut neljast kokkuleppest: mida tahame saavutada, kes otsustab, milline aeg ja raha on kasutada ning millal tulemust hindame?
Turundaja põhjendab oma valikuid. Juht annab talle õiguse neid teha. Väikeste katsete tegemiseks võiks turundajal lubada ka mängida.
Eesti ettevõtete turundusjulgus algab sellest, mis juhtub koosolekul esimese ebamugava ettepanekuga.
Kas tahame turundajalt mõtlemist või juba tehtud otsuste ilusat pakendamist? Mõlemat korraga tellida, aga ainult teist lubada on kallis harjumus.
Siis pole mõtet imestada, miks turundus nii väikeselt mõtleb. Me ise surusime ta sinna nurka.
Saada meile oma arvamuslugu ja võida 4000 eurot!
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.
Konkursil saab osaleda tasuta ning ühe individuaalse võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Peaauhind on 4000 eurot, teine koht 1500 eurot ja kolmas 750 eurot. Lisaks annavad eriauhindu konkursi kaaskorraldajad.
Tööde esitamise hiliseim tähtaeg on 30.10.2026 (k.a). Võistlustöö ja lisaküsimused palume saata: [email protected].
Kõik lood avaldatakse jooksvalt Best Marketingi veebis, uudiskirjas ja sotsiaalmeedias. Need on kõigile tasuta lugemiseks. Parimad tööd leiavad kajastust ka teistes Äripäeva kanalites.
NB! Loe konkursi tingimusi SIIT.
Kaaskorraldajad:
  • Omnicommedia
  • EIS
  • La Ecwador
  • Norstat
  • ROI

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Best Marketing esilehele