„Kas see on järjekordne AI-artikkel? Võib-olla. Mõne jaoks kindlasti. Aga ma ei taha kirjutada sellest, kas AI võtab turundajatelt töö ära või milline on maailma parim prompt. Neid lugusid on juba piisavalt,“ kirjutab Katrin Aare arvamuskonkursile
Tark Turundus saadetud loos.
Katrin Aare kirjutab, et ehitas koos kommunikatsioonieksperdi Kristiina Vahesaluga kolme kuuga ilma koodimisoskuseta äpi, et automatiseerida influencer’ite ja UGC-sisuloojate koostöö haldamist ning säästa oma turundustöös umbes kümme tundi kuus. AI tegi alustamise võimalikuks, kuid lahendus sündis õppimise, katsetamise ja paranduste tulemusel. Aare sõnul ei pea turundaja enam alati ootama arendajat, vaid võib idee ise käima lükata ja seda kiiresti testida.
Tahan rääkida hoopis sellest, kuidas kaks null koodimisoskusega inimest – üks turundusest ja teine kommunikatsioonist – ehitasid kolme kuuga päris äpi.
Põhjus oli palju proosalisem kui soov arendajaks hakata: tahtsin oma töölaualt umbes kümme tundi kuus tagasi saada, et kasutada seda aega päriselt turunduseks.
Kõik algas väga tavalisest probleemist minu igapäevases turundustöös. Teeme erinevaid koostöid influencer’ite ja UGC-sisuloojatega ning otsisin lihtsat lahendust, kus kogu seda protsessi hallata ja sobivaid sisuloojaid leida. Sisuloojaturundus ise on äge. Selle ümber toimuv? Mitte alati. Kirjad, kokkulepped, meeldetuletused, staatused, kontaktid, tulemused, Excelid. Kokku umbes kümme tundi kuus tegevustele, mille pärast keegi meist ilmselt turundajaks ei õppinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Promoty oli aastaid üks mugavaid võimalusi sisuloojate koostööde haldamiseks. Kui Promoty liikus Modashi alla, hakkasin otsima väikesele või keskmisele ettevõttele sobivat lahendust – lihtsat, mugavat ja hinnaga, mille pärast ei pea finantsjuhile eraldi PowerPointi tegema.
Leidsin ühe Soome platvormi. Esmapilgul tundus ideaalne, aga süvenedes selgus, et see oli üles ehitatud eelkõige koostööks influencer’itega. Oma töös näen aga järjest rohkem vajadust UGC-sisuloojate järele. Bränd ei vaja alati kümnete tuhandete jälgijatega inimest – vahel on vaja inimest, kes oskab teha head ja usutavat sisu.
Lisaks selgus, et osa sellest, mida pidasin automatiseeritud platvormiks, oli ikkagi käsitöö – lihtsalt kusagil teisel pool ekraani tegi seda minu asemel teine inimene. Ma ei tahtnud oma käsitööd teise inimese töölauale tõsta.
Rääkisin ideest oma tuttava kommunikatsioonieksperdi Kristiina Vahesaluga ning jõudsime loogilise – või tagantjärele üsna ebaloogilise – mõtteni: „No teeme siis ise.“
Üks pisike probleem: kumbki meist ei ole arendaja. Mina olen turundaja. Minu loomulik elukeskkond on briif, PowerPoint ja umbes 27 korraga avatud brauseriakent.
Aga hakkasime ehitama. Järgnes kolm kuud õhtuid ja nädalavahetusi, õppimist, katsetamist, vigu ja uuesti tegemist.
AI tegi selle meile võimalikuks. Aga AI ei teinud seda meie eest. Võib jääda mulje, et kirjutad hea prompti ja järgmisel hommikul on sul töötav äpp, ettevõte ja investor ukse taga. Ei ole.
Apple lükkas esimesel korral meie äpi tagasi. Parandasime. Lükkas teist korda tagasi. Parandasime uuesti. Kolmandal korral saime heakskiidu. Täna on äpp laivis. Veel mõned testid ja saan peagi oma töös kasutada lahendust, mida mõni kuu tagasi tulutult turult otsisin. Ja see on alles algus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem saan aru, et kõige huvitavam polegi see, et kaks IT-kauget inimest suutsid äpi ehitada. Palju olulisem on see, mida me üldse enda jaoks võimalikuks pidasime.
Turundaja on harjunud üldjuhul olema idee omanik, aga teostuse tellija. Märkame probleemi, mõtleme lahenduse, kirjutame briifi ja leiame inimese, kes selle valmis teeb. Disainer disainib, arendaja arendab, agentuur teostab. See mudel ei kao kuhugi. Aga juurde on tekkinud uus võimalus: kui turult ei leia, proovi ise.
Tee oma ideest esimene versioon. Testi. Vaata, kas sellel on jalgu. Seejärel too mängu inimesed, kelle oskusi sul päriselt vaja on. Turundaja ei pea oskama kõike, aga ta ei pea enam ka automaatselt ootama inimest, kes oskab.
Ja just siin võib Eesti väiksus olla meie tugevus. Meil pole maailma suurimaid turunduseelarveid ega kümnete inimestega tiime. Suures organisatsioonis võib hea idee läbida viis osakonda enne, kui keegi esimese nupu valmis teeb. Meie võime teisipäeval probleemi märgata ja reedel juba esimest lahendust testida.
Me ei võida maailma suuremate eelarvetega. Aga me võime võita kiiruse ja nutikusega, millega idee muutub päris asjaks.
Ja üks väga praktiline õppetund veel. Uut tööriista, platvormi või AI-lahendust vaadates ei küsi ma enam ainult, kui palju aega kulub selle õppimiseks ja kasutuselevõtuks. Küsin ka: kui palju aega annab see mulle pikemas perspektiivis tagasi?
Kui õppimiseks kulub viis tundi, aga saan iga kuu kümme tundi oma töölaualt ära, on matemaatika üsna lihtne.
Ja vaata veel natuke kaugemale: kui lahendad enda probleemi, võib sinu lahendus aidata ka kedagi teist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
AI ei andnud meile valmis lahendust. Ta andis meile võimaluse proovida. Ülejäänu pidime ikka ise tegema.
Aasta tagasi oleksin öelnud: „Ma ei oska äppi ehitada.“ Ja mul oleks olnud õigus. Ma ei osanudki.
Täna ütleksin lihtsalt: „Ma ei oska veel.“
Need neli sõna muudavad päris palju.
Seega jah, võib-olla oli see ikkagi järjekordne AI-artikkel.
Aga kui kasvõi üks turundaja jõuab seda lugedes mõtteni „oot, äkki ma saan oma idee ise käima lükata?“, siis oli seda väärt kirjutada.
Millise hea idee oled sina jätnud tegemata ainult sellepärast, et arvasid, et selle tegemiseks on vaja kedagi teist või suurt eelarvet?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!