See on nagu suur elevant toas. Kui tahame olukorda muuta, peavad kohalikud liidrid lõpuks häält tegema, leiab BalticBest 2025 žüriiliige ning Leedu agentuuri autoriai asutaja ja loovjuht Giedrė Ona Šileikytė.

- BalticBest 2025 žüriiliige ning Leedu agentuuri autoriai asutaja ja loovjuht Giedrė Ona Šileikytė
Kuidas erineb teie agentuur teistest ja miks peaksin just teid valima?
Me oleme ilmselt ainus agentuur Baltikumis, mis töötab ainult eesmärgipõhiste brändikampaaniatega. Ja selle all ei pea ma silmas üksnes riiklikke ega kolmanda sektori projekte – teeme palju ka tervishoius, farmaatsias, esmatarbekaupade (FMCG) valdkonnas ja teiste suurte brändidega, kelle jaoks on oluline tähendusrikas ja sihiteadlik kommunikatsioon.
Meie kampaaniad puudutavad sageli sügavalt – isegi kui need on väga meelelahutuslikud – ja toovad ühiskonda täiesti uusi teemasid, nagu tõi näiteks meie hiljutine kampaania „Musid ei vanane“.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui sul on vaja kampaaniat, mis kõnetab emotsionaalselt ja sügaval tasandil, siis selleks tullakse meie juurde. Me ei tee klassikalisi tootereklaame ega müügikampaaniaid. Meie tööd on veidi veidrad, natuke pöörased, ootamatud – ja väga inimlikud.
Me oleme butiik-tüüpi loovstuudio. Järgmisel aastal saab meil täis 15 aastat. Olen asutaja ja loovjuhina teadlikult hoidnud agentuuri piisavalt väikese, et saaksin iga projektiga loovalt kaasas olla.
Kui palju inimesi teie agentuuris praegu töötab?
Kuus inimest täiskohaga, aga teeme palju koostööd vabakutselistega, ja mitte ainult Leedust. Hiljuti osalesime suures hankes koos partneritega Amsterdamist, Berliinist ja New Yorgist. Koostame iga projekti jaoks rahvusvahelise loovtiimi, mis on täpselt selle ülesande jaoks kokku pandud. Viimati töötasin näiteks inimestega Brasiiliast.
Ehk siis hoiate struktuuri sihilikult kerge – madalad püsikulud ja vajadusel kasvatate mahtu vabakutseliste abil?
Täpselt. Ma ei kujuta ettegi, et kasvaksime nii suureks, et tegevuskulud koormavaks muutuksid.
Mainisite tugevat kohalolu Leedu kultuurimaastikul. Millist tööd Te seal teete?
Teeme palju koostööd filmisektoriga. Leedu filmimaastik õitseb – Leedu režissöörid võidavad täiesti tavapäraselt auhindu Sundance’i ja Locarno filmifestivalidel, pääsevad Cannes’i kavasse, ja meie loome nende filmide turuletoomiseks rahvusvahelisi loovstrateegiaid. Minu taust ongi filmitööstusest – õppisin küll filosoofiat, aga enne agentuuri loomist töötasin SCANORAMA filmifestivalil, mis on üks suuremaid Leedus. Teeme palju koostööd ka ülikoolide, muuseumide ja kultuuriasutustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas Te usaldusväärseid vabakutselisi leiate? See on alati paras väljakutse.
Tegelikult olen rohkem probleeme kogenud kohalike vabakutselistega kui rahvusvahelistega. Suurematel turgudel on konkurents tihedam ja vabakutselised on tavaliselt distsiplineeritumad. Kui palkad kellegi rahvusvaheliselt, on see sageli kindlaks ajavahemikuks – nad seavad sinu projekti esikohale ja sulanduvad tiimi. See on hoopis teistsugune mõtteviis kui kellegi palkamine üksiku ülesande täitmiseks.
Kuidas Te oma vabakutseliste võrgustiku üles ehitasite?
See ei käi juhuslikult. Jälgin kampaaniate tiitreid, uurin, kes millega tegeles, ja koostan andmebaasi. Mul on Exceli failid, kus talent on kategoriseeritud oskuste, regiooni ja isegi toonistiili järgi. Samuti toetun palju suust suhu soovitustele väliskolleegidelt. Kui mul on vaja näiteks Briti copywriter’it, kirjutan Poola agentuuris töötavale sõbrale ja saan usaldusväärse soovituse.
Mainisite, et osalesite Go Vilniuse hankel. Kuidas sellega läks?
Saime teise koha. See oli keeruline, aga pööraselt inspireeriv protsess – tegime koostööd KesselsKrameri ja New Yorgi tiimiga. Aga Leedus on endiselt suur probleem liiga madalate hindade pakkumised ja hinnasõjad. Kohalikud agentuurid esitavad sageli pakkumisi, mis on ebarealistlikult odavad. Praegu peame juristidega nõu, et edendada õiglasemaid hanketavasid. Kui ma toon rahvusvahelise talendi kohalike kampaaniate jaoks, siis peaks ka protsess vastama rahvusvahelistele standarditele.
Mida arvate kampaaniatest, mis töötavad globaalselt, aga põrkuvad kohaliku vastuseisuga – nagu juhtus näiteks vastuolulise Vilniuse kampaaniaga?
See kampaania võeti rahvusvaheliselt hästi vastu, aga ei arvestanud piisavalt kohaliku kontekstiga. On lihtne unustada, kui tundlikud sellised teemad võivad olla. Nali, mis töötab välismaal, võib kodus valusalt hinge minna. Oleme aastaid püüdnud vabaneda „Ida-Euroopa“ stereotüübist. Kohalikud inimesed peavad tundma uhkust, mitte solvatust, selle üle, kuidas meid kujutatakse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas Te suudate väikese tiimiga toime tulla pikkade projektitsüklitega? Ja kuidas on lood rahavooga?
Me ei ole mingi tootmisliin. Meie projektid valmivad kuude jooksul, mõnikord lausa poole aastaga. Meie eesmärk ei ole kasumi maksimeerimine – tahame teha tähenduslikku tööd. Meie tulu katab tiimi, vabakutselised, kontori ja hea kohvi. Sellest piisab.
Mainisite, et olete turu kõige kallim agentuur. Kuidas see avaliku sektori hangete võitmisega sobitub?
„Kallis“ on suhteline mõiste. Kui võrrelda meid lihtsa lühiajalise banaanimüügi kampaaniaga, siis jah – võime tunduda kallid. Aga me keskendume pikaajalistele eesmärkidele ja väärtusele ning töötame klientidega, kes vajavad suuremat mõju.
Mida arvate tehisintellekti rollist loovprotsessis?
Ma kasutan tehisintellekti palju. See on minu jaoks asendanud nooremate loovinimeste rolli. Kasutan seda ideede uurimiseks, loosungite genereerimiseks – see on suurepärane stardipunkt. Aga see on vaid tööriist. Emotsionaalse, kultuurilise või poliitilise sisuga tööde puhul on endiselt vaja inimlikku taiplikkust. Me teeme projekte ülikoolidega, tervishoiusektoris ja käsitleme ka teemasid nagu näiteks surm. Need nõuavad aega ja sügavust, mida AI üksi pakkuda ei suuda.
Milliseid trende Te praegu reklaamitööstuses näete? Eestis ei ole seis praegu kuigi hea – turg ei kasva ning edukad ettevõtted nagu Bolt ja Wise ei kasuta agentuure, vaid loovad oma sisemisi tiime. Kohalikud telekomid lihtsustavad kõike kulude kokkuhoiuks. Milliseid kasvuvõimalusi Teie agentuuride jaoks näete?
Ma olen täiesti nõus – praegu on väga keeruline aeg. Ettevõtted tahavad asju kiiremini ja odavamalt ning ei näe agentuurides enam nii palju väärtust. Ma saan neist aru. Siin Leedus on meil suur puudus talentidest. Reklaamitööstus ei ole enam „äge“ – noored tahavad töötada pigem ükssarvikutes nagu Vinted, Nord Security või Hostinger.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esimest korda me ei võistle enam omavahel kohalike agentuuridega nagu Not Perfect või Milk. Me võistleme globaalsete talentidega. Igaüks võib nüüd palgata ükskõik keda, ükskõik kust. Miks peaks ettevõte valima kohaliku agentuuri, kui tal on võimalik kaasata maailma tippspetsialist?
Selle teema uurimiseks algatasime projekti Craft Academy. Kutsusin Vinted’i globaalse brändijuhina töötava inimese rääkima, kuidas nemad „käsitööd“ mõistavad. Ta ütles, et nad investeerivad sellesse väga sügavuti – ühe brändikampaaniaga tehakse tööd üheksa kuud, samm-sammult, koos maailma tasemel tiimiga Berliinis. Miks nad peaksid vaatama Leedu poole, kui siin pole võimalik sellisel tasemel käsitööd õppida?
Ja konkurents ei tule ainult teistelt agentuuridelt – me võistleme ka sotsiaalmeedia ja mõjuisikutega. Brändid saavad videosisu kiiresti ja odavalt, vahel isegi A-kategooria kuulsusega, umbes 5000 euro eest – mis on agentuuri eelarvete kõrval tühine. See toob klikid ja vaatamised ning on „piisavalt hea“.
Aga milline on selle pikaajaline väärtus? Kas brändi saab ehitada ainult Reels'i videote najal? Ma kahtlen. Üha rohkem eelarvest liigub sotsiaalmeedia- ja influencer-sisu suunas ning agentuurid muutuvad loojatest pigem sisuloojate ja mõjutajate halduriteks.
Kõige suurem probleem on aga see, et noored ei taha enam sellesse valdkonda tulla. See ei tundu enam „seksikas“. Kõik justkui teavad seda, aga keegi ei räägi sellest – see on nagu suur elevant toas. Kui tahame olukorda muuta, peavad kohalikud liidrid lõpuks häält tegema. Mina usun siiani, et reklaam on äge – see on huvitav ja sisukas ala.
Ja lõpetuseks – kas saate jagada mõnda raamatut, taskuhäälingut või blogi, mis on teid hiljuti inspireerinud? Midagi, mida soovitaksite ka meie lugejatele?
See on naljakas – see ei olnudki raamat ega taskuhääling. Mind inspireeris hiljuti hoopis Lorde’i tagasitulek. Kuidas ta end uuesti lansseeris – tagasihoidliku sisu, live-esinemistega Washington Square’il – see oli uskumatult nutikas. See, kuidas ta oma brändi uuesti üles ehitas, oli lihtsalt geniaalne. Just nii peaksime minu meelest tänapäeval ka reklaami tegema.
Teine näide on Addison Rae. Ta alustas TikTokis lõbusate tantsudega ja kogus miljoneid jälgijaid. Nüüd esineb ta Coachella’l koos ARCA-ga. Ta on ümber bränditud roosast ja nunnust tegelaskujust tumedaks ja stiilseks popstaariks. See muutus on tõeline brändingu meistriteos. See näitab, kui võimas võib sotsiaalmeedia olla, aga ainult siis, kui seda strateegiliselt kasutada.
Ma ei loe tavaliselt reklaami- või brändinguraamatuid. Mulle meeldib rohkem ilukirjandus või kaasaegne kunst, mood, arhitektuur, psühholoogia ja kultuur üldiselt – asjad, mis aitavad mõelda väljaspool meie valdkonna piire. Ausalt öeldes olen praegu, suvel, keskendunud oma elu esimese aia rajamisele – loen palju Piet Oudolfi ning olen üsna kindel, et tema mõju on tunda ka meie viimastes reklaamitöödes.
Intervjueeris Hando Sinisalu.
BalticBest 2025
žürii hindab töid veebiülekande otse-eetris
27. augustil.
Esita oma töö konkursile SIIN (tee alguses endale profiil ja logi sisse ning siis vajuta siin sellele samale lingile uuesti). Tööde esitamise tähtaeg on
8. august.
Vaata kogu infot osalemise kohta
SIIT.Hoia end BalticBesti konkursiga kursis veebilehel
balticbest.eu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!