Kaubamaja reklaamid läbi aegade

Täna oleme harjunud nägema telerist 10-15 minutilisi reklaamipause, need on igapäevane osa meie telekavaatamisest. Tihti minnakse reklaamipauside ajal kööki võileiba tegema, ent olid ajad, mil reklaamipaus oli eraldi telekavas välja toodud ning nii mõnigi sättis ennast just selleks ajaks teleri ette, et moodsaid vilkuvaid reklaamfilme näha.

Populaarset kaupa oli vähe, mistõttu näidati pigem neid tooteid, mis nii hästi kaubaks ei läinud.  

1960. aastal hakkas Nõukogude Liidus moodi minema reklaamimine. Sel aastal 60-aastaseks saav Kaubamaja oli 70ndatel ja 80ndatel üks suurimaid reklaamijaid Eestis, olles siin ühtlasi üks esimestest ettevõtetest, kes lõi eraldi reklaamiosakonna.

Kunstnik-dekoraatorid, kellest reklaamiosakond suuresti alguse sai, on Kaubamajas töötanud avamisest saati. Nende töö oli alguses peamiselt seotud vaateakende, hinnasedelite ja plakatite kujundamisega, sellele lisandusid valguskastid ja muud taolised elemendid, mis reklaami eesmärki täitsid.

Avamisaastatel olidki peamisteks reklaamikanaliteks vaateaknad ja raadiosõlm. Vaateakende kujundamine oli väga oluline ja näiteks 60ndatel töötas vanemkustnikuna hiljem mainekaks maalikunstnikuks saanud Olev Subbi. Vaateakende kõrval hakati 70ndatel ja 80ndatel tegema aktiivsemalt reklaami ka väljaspool maja – televisioonis, raadios, trükiajakirjanduses. Lisaks hakati korraldama moedemonstratsioone.

Moodsast jäljendamisest oluliseks investeeringuks

Kaubamaja turundusdirektor Enel Kolk nentis, et aegade jooksul on reklaamimisel lähtutud üsna kummalistest asjaoludest.

Näiteks 70ndatel valiti moedemonstratsioonidele teadlikult mitte just kõige ilusamad ja huvitavamad tooted. "Populaarset kaupa oli vähe, mistõttu näidati pigem neid tooteid, mis nii hästi kaubaks ei läinud, kuna pärast etendust muutusid need alati suurteks menukiteks. Nii ei näidatud näiteks välismaist kaupa ning pesu," tõi Kolk välja. Demonstratsioonid toimusid toona iganädalaselt ning direktor isiklikult tutvustas rõivaid, hinda ja saadaolevaid suuruseid. Lisaks moekaupadele tehti demonstratsioone ka tehnikakaupadele, nagu näiteks tolmuimejatele ja fotoaparaatidele.

1980. aastatel oli Kaubamaja justkui aken läände ning eeskuju võeti nii läänelikest töötajate motivatsioonipakketidest, suveniiridest kui ka reklaamidest. Kuigi väidetavalt puudus igasugune konkurents ning sestap ka vajadus reklaami järele, tehti seda siiski – lihtsalt, et olla läänelik ja moodne.

Mõned näited, milliseid reklaame Kaubamaja läbi aegade teinud on:

Kolk tõdes, et ka tänapäeval on need suunad – vaateaknad, väljapanekud, majaväline reklaam ning moedemonstratsioonid – Kaubamajas olulisel kohal. "Mõistagi on vorm muutunud kaasaegsemaks ning kogu turundus moodustab ühtse terviku," lisas ta.

"Täna suhtume turundusse (sealhulgas reklaami) väga selgelt kui investeeringusse," sõnas Kolk. "Me ei räägi enam üksikutest reklaamklippidest, vaid läbimõeldud suurtest kõikehõlmavatest turunduskampaaniatest. Toote ja sihtgrupiga sobivad loovlahendused ning hästi planeeritud kommunikatsioon peavad tagama edu. Kuna kanaleid on täna nii palju enam kui Kaubamaja algusaastatel ning võimalused tulemusi analüüsida ja sellest lähtuvalt ka reklaami sihtida on nii palju suuremad, siis on võimalik seada igale kampaaniale konkreetsemaid eesmärke ja neid edukalt mõõta," tõi Kolk välja, kuidas turundus ja reklaam aja jooksul edasi on arenenud.

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Marianne Liibert
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831
Maarit Eerme
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: 51 44 884
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügijuhtTel: +372 5331 5700