Marianne Liibert • 20 november 2019

Eesti agentuur tegi Soome suurima kaubanduskeskuse avamiskampaania

Eesti reklaamiagentuur Rakett tegi Soome suurima kaubanduskeskuse Tripla avamiskampaania. Kuidas Eesti tegijad Soome suurkliendi võitsid ja mida sellest kogemusest õppida, räägib Raketi partner Priit Isok.

Priit Isok ja Hando Sinisalu rääkisid Äripäeva raadio hommikuprogrammis Tripla kaubanduskeskuse avamiskampaaniast.  

Soome turistide arv on lõpuks ometi hakanud kasvama. Mõned väidavad, et selle põhjuseks on langetatud alkoholiaktsiis. Kas sul on selle kohta mingi muu teooria või mõjutab see tõesti turismi nii palju?

Eks ta kindlasti mõjutab, aga see ei ole põhiline. Soomlased käiksid veel rohkem siin, kui laevad sõidaksid kiiremini või tunnel oleks juba valmis – siis nad koliksidki siia elama. Nad naudivad vanalinna ja Tallinn tundub neile tegelikust viis korda suuremana. Vähemalt sellel seltskonnal, kellega mina kokku puutun, on üllatavalt positiivne arvamus Eestist.

Teie üks viimase aja saavutusi on Tripla turuletuleku kampaania tegemine. See on Soome kõige suurem kaubanduskeskus, mis mõned nädalad tagasi avati. Kuidas on võimalik, et üks tavaline Eesti agentuur saab Soome suurima kaubanduskeskuse avamiskampaania endale – mida selleks pidi tegema, kui palju vaeva nägema, milliseid nuppe vajutama?

Üks eeldus on kindlasti see, et meie põhjanaaber on maailma kõige vähem korrumpeerunud riik. Teiseks kui sa soomlastega koostööd teed ja usalduse saavutad, siis nad oskavad seda hoida ja hinnata. Kolmas eeldus on võib-olla see, et meil on võimalik pakkuda rohkem. Isegi mitte odavus ei ole küsimus, vaid see, et saame pakkuda kolm-neli disainerit tegema tööd, mida Soomes üks freelancer teeks. Mõnes mõttes see on ka hinna küsimus. Ressurss on see, mida seal osatakse hinnata.

Tripla puhul esimene eeldus oli see, et seda ehitas YIT, kellel on palju positiivseid kogemusi Eesti ehitajatega. Eesti partnerite võtmine ei ole selle organisatsiooni jaoks raketiteadus.

Me alustasime väikeste asjadega. Meil olid juba kavandid valmis, kui me sinna kohale läksime. Seejärel saime ühe proovitöö – neil oli vaja kullast ja karrast täielikult bling-bling messimaterjale. Eestis oli üks trükikoda, kes suutis kõik selle valmis teha. Näiteks visiitkaardid, mis Soomes tavaliselt lastakse printerist välja, olid käsitsi tehtud ja nägid tõesti välja nagu Bütsants oma tõelises ilus. Seejärel saime järjest uusi ja uusi proovitöid. Aga see kõik oli umbes kaks aastat tagasi.

Umbes poolteist aastat tagasi toimus päris konkurss, kus osales lisaks meile mitu Soome agentuuri. Tripla asukoht on selline nagu see on – kaardi pealt vaadates on see umbes sama koha peal nagu Ülemiste keskus või T1, ent on sama suur nagu Ülemiste keskus ja T1 kokku. Kuna Tripla asub raudteejaamas, rääkisime, et Triplast võiks saada Helsingi uus keskus. Ja keskus, see on nagu valitseja positsioon. Kui me näitasime neile Meryl Streepi, Madonna ning valitsejate arhetüüpset pilti, siis nad tundsid kohe ennast ära. Järgnes visuaalne vormistus, mille graafika valmistas üks Soome agentuur. Kasutasime valmis juppe, oli ka palju mugandamist, sest keegi oli teinud strateegia, keegi teine logo ja graafika. Meie roll oli kõik see kokku panna ja lõpule viia.

Rakett on pika ajalooga agentuur, mis alguses töötas peamiselt Eesti turul, aga viimasel ajal on fookus rohkem Soome turul. Mis on peamine erinevus Soome ja Eesti reklaamikliendi vahel?

Ega inimesed on täpselt samasugused, ka Eestis on väga palju toredaid turundusjuhte, kellega me väga hästi läbi saame. Ma arvan, et suurim erinevus on võimalustes – kas sul on kasutada kolme nulliga eelarve või kuue nulliga eelarve. Kui sa ise oled normaalne inimene, siis inimlikul tasandil ei ole raske kellegagi läbi saada, asju arutada ja ellu viia.

Aga Eestis on hästi suur mure periferiseerumine ehk ääremaastumine. Vanasti oli see suur transiidikeskus, aga nüüd jääb transiiti järjest vähemaks. Hansapanka ja EMT-d enam ei ole, nende asemel tulevad lahendused Rootsist ja mujalt. Meile jääb vähe asju, mida Eestis tehakse.

Ütlesid, et hind ei ole kõige tähtsam, aga siiski täna teenuste hinnad Eestis on kõvasti odavamad, olgu see reklaamiteenus või mistahes muu äriteenus. Vahemaad on nii väikesed ja kommunikatsioonivahendid töötavad, seega ratsionaalselt mõeldes võiks eeldada, et Soome tellijad kasutatakski peamiselt Eesti partnerid, kuna need on paremad ja odavamad. Ometi neid näiteid on vähe. Mis seda takistab?

Pärast 90ndaid Eestis kasvanud generatsioon ei räägi enam soome keelt. See on nii elementaarne, et kõik soomlased oskavad inglise keelt ja räägivad seda. Aga see on umbes sama, kui Eestisse tuleks ülivinge Ukraina agentuur ja siis kogu suhtlus peaks käima inglise keeles. Palju mugavam ja lihtsam on oma emakeeles rääkida ja mõelda. Sellepärast räägivad kõik meie projektijuhid soome keelt. Kõigil on kirju saates soome keele spellerid peal, et vigu ei oleks. Näiteks kui tulevad parandusettepanekud, siis disainerid peavad soome keeles aru saama, milliseid parandusi on vaja disainis teha.

Nii et sinu soovitus ettevõtetele, kes tahavad Soome turul läbimurret saavutada ja kliente saada, on mõista ja rääkida soome keelt, inglise keele peale lootma jääda ei saa?

Jah. Näiteks meil on Soome klienditeeninduses palgal soomlased. Võiks tuua võrdluse, et meil on nagu Soome Osolin, kes tunneb kõiki, on enne töötanud suurtes agentuurides ja saab ustest sisse. Ta ise on öelnud, et ta müüks nagu Teslat, sest see on midagi täiesti uut. Kõik, kellega ta räägib, saavad aru, et see peab olema odavam, sest tehas on Eestis.

Kui üks klient meiega koostööd ei tee, siis teeb seda tema konkurent. Ja sealt juba tulevad sellistest väikestest asjadest väga suured konkurentsieelised. Me teeme väga palju pakendidisaini ja pakend on selles mõttes hea, et seal ei ole palju copywriteri tööd. Tripla puhul oli vastupidi. Aga pakendidisaini puhul on oluline puhas puhas disain ning konkreetsed kogemused ja lahendused, kuidas mingid pakendimaterjalid töötavad.

Üks asi, mis meid soomlaste puhul närvi ajab, on nende asjaajamise kiirus. Me oleme harjunud, et kõik juhtub ruttu ja otsused tehakse kiiresti. Soomes on see tempo hoopis midagi muud. Kui hull see asi tegelikult on siis?

Kui sa vaatad, kui palju nad tegelikult suudavad korda saata selle väga aeglase planeerimise ja mõtlemisega, siis me võiks seda õppida.

Näiteks praegu on 2019. aasta lõpp ja me teeme pakendeid 2022. aasta aprilliks, kui on lihavõtted. Klient puhkab juunist augustini, seega need lähevad trükki 2020. aasta sügisel. Neid trükitakse umbes kaheksa nädalat. Valmib prototüüp, mida 2021. aasta kevadel müüma hakatakse. Seejärel tehakse otsused, et need asjad lähevad 2021. aasta sügisel poodidesse, nad on mõnda aega müügil ja 2022. aastal toimub tegelik kampaania.

See tundub pisut harjumatu.

Jah, aga see võib tulla üllatusena, et isegi järgmine aasta tulevad jõulud.

Tõesti, seni on iga aasta tulnud. Põhjus, miks neid ei planeerita niimoodi, on ilmselt kultuuri ja võib-olla kindluse küsimus. Kas Soomes on inimeste töökohavahetuse tempo ka aeglasem? Kui meil hakkad kellegagi rääkima aastast 2023, ta ütleb, et suure tõenäosusega ma ei tööta enam seal ja pole mõtet sellest praegu rääkida minuga, minu ajahorisont on kolm kuud.

Nii ja naa. On neid, kes on teinud 20-30 aastat sama asja ja ma arvan, et teevad järgmised 10-20 aastat ka. Samas on neid, kes iga 5-6 aasta tagant töökohta vahetavad. Mingit konkreetset valemit ei ole.

Koos Priit Isoki ja grupi Eesti turundajatega sõidame 11. detsembril inspireerivale jõulueelsele reisile Soome. Läheme Tallinkiga sinna ja tagasi ning külastame ühe päeva jooksul mitut huvitavat Soome ettevõtet, mille hulgas on ka Tripla. Sellega seoses räägib Priit Isok laevasõidu ajal sellest, kuidas Soomes reklaami teha ja mida Soome tarbija endast kujutab. Üle poole kohtadest on juba täitunud, Soome inspiratsioonireisile on võimalik end kirja panna SIIN. Kohti jagub vaid kiirematele, sest enam kui pooled kohad on juba täis.

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Marianne Liibert
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831
Kristi Remmik
Kristi RemmikBestmarketing.ee ürituste projektijuhtTel: +372 5683 6988
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700