Möödunud nädalal avaldatud OSKA uuringust selgus, et kõigile turunduse õppekava lõpetajatele ei jagu erialast tööd. Uuringu autorid, OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell, kirjutasid sel teemal pikemalt.
Tehnoloogia turunduses ja kommunikatsioonis töökohti ei vähenda
Eelmisel nädalal avaldati OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuring, kus analüüsiti teiste hulgas ka turunduse ja kommunikatsiooni töötajate tuleviku töökohtade arvu muutust ning oskuste vajadust aastani 2026 ja võrreldi seda erialase hariduse lõpetajate arvudega. Loe ka: Kõigile turunduse õppekava lõpetajatele ei jagu erialast tööd
OSKA kultuuri ja loometegevuse tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et aastani 2026 kasvab vajadus turunduse ja kommunikatsiooni valdkonna töötajate järele 10%. Turunduse õppekavade lõpetajaid on sellegi poolest enam, kui neile erialaseid töökohti pakkuda. Samas, sageli kasutavad valdkonna haridust täiskasvanud õppijad täiendavate lisaoskuste omandamiseks ning erialasele tööle kõik lõpetajad ei suundu.
Kultuuri ja loometegevuse ametites töötab kokku ligikaudu 31 000 töötajat, kellest omakorda ligikaudu 3200 moodustavad turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid. Turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid on koondnimetus uuringus käsitletud ametitele, kuhu kuuluvad näiteks loovjuht, turundusjuht, turunduse projektijuht, kommunikatsioonijuht, avalike suhete juht, konsultant jpt. Ametite esindajad töötavad nii turundus- kui ka kommunikatsioonibüroodes, erinevates era- ja avaliku sektori asutustes ning kodanikeühendustes.
Turunduse ja kommunikatsiooni töötajatel läheb tulevikus vaja digipädevusi, näiteks sotsiaalmeedias turundamise oskust, suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, võõrkeelte oskust, teadmisi suhtlemispsühholoogiast, (andme)analüüsioskust, finantskirjaoskust ja projektijuhtimise oskust.
Erialase hariduse seis vajab parandamist
Kuna tööandjate ootused turundus- ja kommunikatsioonispetsialistidele on sageli väga kõrged, väljendasid valdkonna ettevõtjad rahulolematust erialase haridusega. Tööandjatel ja erialast haridust pakkuvatel koolidel tuleb kokku leppida ja määratleda, millised oskused peaks turunduse ja kommunikatsiooni eriala lõpetanu õppekava läbimisel omandama. Vajadusel tuleks kaaluda kutsestandardi koostamist turunduse ja kommunikatsiooni spetsialistidele. Probleemina nähti praktikakorraldust ning parandamist vajab koolide ja tööandjate omavaheline koostöö.
Õppejõudude järelkasvu puudumine turunduses pärsib ajakohaste praktiliste teadmiste jõudmist õppesse. Kuna turundusvaldkonna praktikud töötavad paljuski hästitasustatud töökohtadel erasektoris, siis ei ole koolides pakutavad töötasud nende jaoks piisavalt atraktiivsed. Valdkonna praktikute vähene osalemine koolitamises takistab aga õppekavade arendust, mistõttu õpitakse kohati vähe aineid, mille sisu annaks tööturul konkurentsieeliseid pakkuvaid tänapäevaseid teadmisi ja oskusi.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. OSKA kultuuri ja loometegevuse uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Best Marketing esilehele