Tehnoloogia turunduses ja kommunikatsioonis töökohti ei vähenda

Möödunud nädalal avaldatud OSKA uuringust selgus, et kõigile turunduse õppekava lõpetajatele ei jagu erialast tööd. Uuringu autorid, OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell, kirjutasid sel teemal pikemalt.

Eelmisel nädalal avaldati OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuring, kus analüüsiti teiste hulgas ka turunduse ja kommunikatsiooni töötajate tuleviku töökohtade arvu muutust ning oskuste vajadust aastani 2026 ja võrreldi seda erialase hariduse lõpetajate arvudega. Loe ka: Kõigile turunduse õppekava lõpetajatele ei jagu erialast tööd

OSKA kultuuri ja loometegevuse tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et aastani 2026 kasvab vajadus turunduse ja kommunikatsiooni valdkonna töötajate järele 10%. Turunduse õppekavade lõpetajaid on sellegi poolest enam, kui neile erialaseid töökohti pakkuda. Samas, sageli kasutavad valdkonna haridust täiskasvanud õppijad täiendavate lisaoskuste omandamiseks ning erialasele tööle kõik lõpetajad ei suundu.

Kultuuri ja loometegevuse ametites töötab kokku ligikaudu 31 000 töötajat, kellest omakorda ligikaudu 3200 moodustavad turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid. Turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid on koondnimetus uuringus käsitletud ametitele, kuhu kuuluvad näiteks loovjuht, turundusjuht, turunduse projektijuht, kommunikatsioonijuht, avalike suhete juht, konsultant jpt. Ametite esindajad töötavad nii turundus- kui ka kommunikatsioonibüroodes, erinevates era- ja avaliku sektori asutustes ning kodanikeühendustes.

Tehnoloogia ei asenda turundajaid

Enamus kultuuri ja loometegevuse töökohtadest ei ole tehnoloogia poolt asendatavad, pigem loovad innovaatilised lahendused töökohti juurde. Turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid on üheks madalaima automatiseerimise riskiga ametitest üldse. Kuna turundus liigub suurema personaliseeritusega pakkumiste ja reklaami poole, siis muutub üha olulisemaks suurandmete töötlemine, et prognoosida populaarseid tooteid ja teenuseid, optimeerida hindu või identifitseerida konkreetsest tootest huvitatud kliente.

Kõik see nõuab aga Eesti ettevõtetelt arendustööd ja innovatsiooni ning turunduse ja kommunikatsioonitöötajatele lisanduvad uued tööülesanded. Tehnoloogia areng toob turundusse ja kommunikatsiooni uusi võimalusi oma tööd tulemuslikumalt teha ja sellevõrra muutub töö sisu. Tänu tehnoloogilistele lahendustele muutub töö turunduses ja kommunikatsioonis täpsemaks ja võimalik on klientide ootusi paremini prognoosida ning neile personaliseeritud pakkumisi teha. Aga seda kõike tehnoloogia ise ära ei tee, selleks on vaja töötajat, keda tehnoloogia abistab.

Turundus- ja kommunikatsioonispetsialistide tööhõive kasvule lähitulevikus aitab kaasa Eesti reklaamiagentuuride tugev konkurentsivõime, tänu millele on agentuuride töö hinnatud ning tellimuste arv tõusuteel. Turunduse olulisust hakkavad ka ettevõtted ja avaliku sektori asutused üha enam mõistma ning sestap soovitakse enam turundusinimesi tööle võtta. Kommunikatsioonispetsialistide hõivet suurendab vajadus üha personaalsema kommunikatsiooni järele.

Turundust ja kommunikatsiooni läheb vaja ka teistes ametites

Kõrghariduses on turunduse ja kommunikatsiooni õppekavade lõpetajate arv viimastel aastatel langenud. Kuna kommunikatsioonispetsialistiks õppijate arv väheneb, on lõpetajatel tulevikus lihtsam erialast tööd leida.

Seevastu kutsehariduses turundusspetsialistiks õppijate osakaal on suur, mistõttu turunduses on õppureid enam kui tulevikus töökohti. Üle poole kutsehariduses turunduse õppijatest on üle 25aastased, kes üldjuhul omandavad turundusoskusi lisaks senistele teadmistele ning turundusspetsialistina tööle ei asu. Näitena võib tuua väikeettevõtjad, kes soovivad oma tooteid või teenuseid paremini sihtgrupini viia.

Kuigi kõigile turunduse ja kommunikatsiooni õppuritele ei pruugi erialast tööd jaguda, on heade oskustega töötajad endiselt väga hinnas. Turundus- ja kommunikatsioonialaseid oskusi läheb tulevikus aina enam vaja ka teiste ametite esindajatel.

Turunduse ja kommunikatsiooni töötajatel läheb tulevikus vaja digipädevusi, näiteks sotsiaalmeedias turundamise oskust, suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, võõrkeelte oskust, teadmisi suhtlemispsühholoogiast, (andme)analüüsioskust, finantskirjaoskust ja projektijuhtimise oskust.

Erialase hariduse seis vajab parandamist

Kuna tööandjate ootused turundus- ja kommunikatsioonispetsialistidele on sageli väga kõrged, väljendasid valdkonna ettevõtjad rahulolematust erialase haridusega. Tööandjatel ja erialast haridust pakkuvatel koolidel tuleb kokku leppida ja määratleda, millised oskused peaks turunduse ja kommunikatsiooni eriala lõpetanu õppekava läbimisel omandama. Vajadusel tuleks kaaluda kutsestandardi koostamist turunduse ja kommunikatsiooni spetsialistidele. Probleemina nähti praktikakorraldust ning parandamist vajab koolide ja tööandjate omavaheline koostöö.

Õppejõudude järelkasvu puudumine turunduses pärsib ajakohaste praktiliste teadmiste jõudmist õppesse. Kuna turundusvaldkonna praktikud töötavad paljuski hästitasustatud töökohtadel erasektoris, siis ei ole koolides pakutavad töötasud nende jaoks piisavalt atraktiivsed. Valdkonna praktikute vähene osalemine koolitamises takistab aga õppekavade arendust, mistõttu õpitakse kohati vähe aineid, mille sisu annaks tööturul konkurentsieeliseid pakkuvaid tänapäevaseid teadmisi ja oskusi.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. OSKA kultuuri ja loometegevuse uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Marianne Liibert
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831
Kristi Remmik
Kristi RemmikBestmarketing.ee ürituste projektijuhtTel: +372 5683 6988
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700