Hea lugu ei tohiks ületada hea tava piire

Mida teha olukorras, kus tõsise pressiteate asemel nõuab meediatarbija pilte, videoid ja bravuurikaid pealkirju? Kuna kommunikatsioon on Päästeameti jaoks oluline teema, siis on nad otsustanud saata Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsile neli osalejat. Selle raames küsisimegi, mismoodi meelelahutuslik meediamaastik nende tööd mõjutab.

Päästeametis on kommunikatsioon väga oluline. Operatiivteenistusena on meil tagatud ööpäevaringne pressivalve, kuid vähemalt sama suure kui mitte suuremagi osa meie tööst moodustab ennetus. Seda ühiskonnas probleemide sõnastamisega nagu näiteks alkoholi liigtarbimine või üksi elavad eakad, kui ka otseste nõuannete ja soovitustega, kuidas ise enda elu ohutumaks muuta. Olgu selleks siis suitsu- või vingugaasianduri vajalikkus või meeldetuletus, et põlevaid küünlaid omapäi tuppa ei jäeta, toiduvalmistamise ajal kodust ei lahkuta ja lõhkekeha meenutava eseme leidmisel tuleb see rahule jätta ja helistada 112.

Meie sündmused on tihtipeale ühel või teisel moel traagilised, see müüb ja toob väljaannetele klikke ja raha. Oleme korduvalt olnud sunnitud tegema ajakirjanikele kõnesid ebasobivate piltide või uudiste pärast, vastuseks saame tihtipeale aga selle, et laibakott ongi ennetava iseloomuga.

Teine hea näide on aastatagune, kui ühes hommikuses operatiivinfos olid koos ootamatu päästeoperatsioon, kus päästjad tõid korstna otsast alla jänese, ja uudis selle kohta, kuidas töökorras suitsuandur päästis pererahva. Kurbusega tuli tõdeda, et tolle päeva hitiks oli ikkagi jänes, kes katuselt alla toodi, ning pääsenud pere unustati kiiresti.