Hando Sinisalu • 19 september 2019

Sotsiaalmeedia DOWN, tavameedia UP!

Intervjuu Ekspress Grupi juhi Mari-Liis Rüütsaluga

Mari-Liis Rüütsalu  Foto: Priit Simson

Kas ajakirjandusliku sisu eest maksmine on Eesti tarbija jaoks muutunud normaalsuseks?

Ma arvan küll. Kuigi internetimaailmas pole ükski mudel kunagi lõplik, peame pidevalt arenema ja konkurentidel silma peal hoidma. Rahvusvahelise meediaga võrreldes pole meil häbeneda midagi. Ei digitellimuste arvus ega igapäevases meediatootes, mida kasutajatele pakume.

Konkreetset sisu eest maksjate potentsiaali numbrit on raske pakkuda, aga kasvuruumi on veel kõvasti. Lagi pole kindlasti käes! Kui liita tänased digi- ja pabertellimused, siis on tellijate hulk suurem kui eales varem. See tähendab seda, et meie sõna levib oluliselt kaugemale. On aeg unustada pabertiraažide võrdlus, sest sama sisu levib kordi suuremalt läbi digitaalsete kanalite. Kui rääkida rahalisest poolest, siis siin on kunagiste paberlehtede tellimistuludeni veel pikk maa minna. Ekspress Grupi jaoks on pabertoodetest saadav tulu siiani päris oluline.

Suurim väljakutse ongi hinnastamine. Keskmise hinnapunkti tõstmine on meil küll pidevalt laual, kuid väga palju kasvuruumi ei ole, sest opereerime kõrvuti teenustega nagu Spotify ja Netflix. Viimased on inimese jaoks referentsipunktiks. Keskmine Eesti pere võib tellida ligi 10 erinevat Internetipõhist sisuteenust, mis tähendab, et kui ühe hind tõuseb, siis kaalutakse millestki loobumist. Usun, et esmalt on vaja inimesele teenus maha müüa, pakkuda prooviperioodi ja hiljem uuesti hinnapunkti vaadata. Tootest hakkab kõik pihta – nii toote sisu kui ka usability, kus meil on suur ambitsioon paremaks saada.

Lansseerisite hiljuti Leedus uue platvormi nimega Plius. Millega täpsemalt tegu on?

Leedu turul pole peale kohaliku ärilehe Verslo Zinioise ühtegi tasulise sisuga võrguväljaannet. Pliusi mõte on pakkuda autoritele oma lugude müümiseks ühtset platvormi. Toodame sinna ka ise sisu, lisaks on sellega liitunud maailmatasemel brändid nagu Bloomberg, Harvard Business News, The Economist jne. Tegu on niivõrd värske projektiga, et momendil on hinnanguid veel raske anda. Vaatame, kas ja kellel sellise formaadi vastu huvi on, ning kuidas algset ideed veel edasi saaks arendada.

Nii on tegelikult iga tootega. Tuleb testida, analüüsida ja jälgida kliendi tervet elutsüklit. Kuna meediamaastikud tasulise sisu suhtes on kõigil kolmel Baltikumi turul väga erinevad, siis esialgu jääb Plius Leedu-keskseks. Hetkel oleme leidnud igale Delfile veidike erineva lähenemisnurga tasulise sisu pakkumiseks vastavalt ettevõtte profiilile sealsel turul. Keskmist baltlast, kellele tasulist teenust pakkuda, pole olemas. Eestlased liigituvad skandinaavlaste suunas, kus on palju digitaalseid teenuseid ja tellijaid, Leedus ja Lätis on see alles võõram valdkond.

Teine oluline sissetulek meediaettevõttele on jätkuvalt reklaam. Kuidas see tulude jaotuses paigutub?

Kui vaadata terve Ekspress Grupi lõikes, siis muidugi on reklaami osakaal suurem ja oleme sel aastal tulusid kõvasti kasvatanud. Veebireklaam on kasvus!

Soovime, et tulevikus muutub tasulise sisu osakaal tuludes suuremaks.

Inimesed, kes maksavad online-sisu eest, on kardinaalselt erinevad klassikalisest paberlehe tellijast. Oleme enda jaoks avastanud täiesti uue segmendi. Paberlehe tellijast digitoote tellijaks konverteerumist suurel määral ei toimu.

Reklaami kasv tuleb suuresti tänu uutele integreeritud lahendustele, mis kombineerivad bännerreklaami, sisuturundust ja üritusi. Kõigil kolmel turul on märgata kasvu just erilahenduste suunal.

Võrreldes Google’i ja Facebookiga, saame olla palju lokaalsemad ja pakkuda põnevaid miksitud erilahendusi vastavalt kliendi vajadustele. Integreeritud lahenduste kallal töötab meil igas riigis eraldi tiim ja haldur, kes loovlahenduse erinevatest toodetest kokku paneb ning kliendile maha müüb. Sisuliselt on tegu justkui reklaamiagentuuriga konkreetse projekti raames. Me ei piirdu kindlasti ainult oma toodetega, vajadusel lülitame terviklahendusse ka Facebooki ja YouTube’i. On ka palju näiteid, kus seda juba teinud oleme.

Kuidas Ekspress Grupil ürituste äri läheb?

Oleme vahepeal palju suuri üritusi korraldanud ning jätkame aktiivselt sellel lainel. Meie jaoks koosneb üritus kahest osast. Esiteks tuleb tulu teenida, milleks on meil väga head eeldused - meil on kerge oma lugejaskonnale üritusi pakkuda. Teiseks on kõik üritused tugevalt brändinguga seotud. Näiteks Delfile piisab enda brändi promoks aastas Delfi Rallipäevast ja mõnest suuremastt üritusest veel. Suuri brändingu kampaaniaid polegi enam vaja korraldada. Teine lugu on SRC-kampaaniatega. Ilmselt on iga lugeja märganud meie “Roolis ei loe” kampaaniat, mis on läbiv temaatika üle kolme riigi.

Kus näed turul veel kasvuruumi?

Meedia peab otsima uusi võimalusi olemasolevate kliendikontaktide monetiseerimiseks (lisateenused, üritused, erilahendused). Meil on olemas suur auditoorium, kes meid igapäevaselt külastab ja ja andmed, mida analüüsides saab luua uut väärtust.

Ekspress Grupil pole traditsioonilist telekanalit kunagi olnud. Toodame küll videosisu Delfi TV-sse, kuid meie suurimaks trumbiks on siiski uudised. Kui midagi toimub, siis tuleb inimene selle kohta Delfist lugema.

Ma ei näe, et läheksime lähiajal filme tegema. Leedu Delfis on igal õhtul eetris uudised, mida lineaarne televisioon meilt juba sisse ostab. Neil on raske meiega konkureerida, kuna me olene 24h uudiste tootmises, uudiste keskel.

Sama kehtib ürituste puhul. Me ei tee üritusi niisama, vaid seome nad mõne ühiskonna jaoks olulise suursündmusega või mõne meie enda kompetentsiga.

Milline on trükitööstuse tulevik?

Trükitööstuses ei lähe kellelgi praegu hästi ja äri tervikuna on jätkuvalt väga suure surve all. Oleme jätkuvalt perioodikatrükkijad ja umbes 65% toodangust läheb ekspordiks. Probleem on siin eelkõige tööjõukulude ja muude sisendkulude kasvus (paber, elekter jne).

Digitrükk pole veel nii kaugele arenenud, et saaksime teenindada selliseid koguseid nagu meie kliendid täna tellivad. See on tulevikuteema ja momendil liiga kallis lahendus, mis pole ennast veel õigustanud. Kahtlemata on ka digi siin tulevik. Aga mitte veel.

Mis sind motiveerituna hoiab? Millised on suurimad väljakutsed?

Õnneks on minu positsioon ettevõttes ja vaatenurk pidevalt muutunud. Olen näinud väga põnevaid aegu. Tunnen uhkust, et oleme suutnud oma meediategevustega kasumlikud olla, mis pole Baltikumis eriti tavapärane. Erinevad igapäevased väljakutsed ja projektid tekitavad jätkuvalt elevust. Ekspress Grupis on pilk oluliselt laiem kui klassikalises meedias. Samas on väikesed võidud need, mis hingele ja südamele rõõmu pakuvad.

Meedial on olnud sel aastal täiesti uus tulemine. Suuresti tänu sellele, et sotsiaalmeedia on aktiivselt oma jalgealust õõnestanud erinevate skandaalidega. Ma ei saa öelda, et meie töö on märgatavalt parem kui varasematel aastatel, küll aga on vaimustus sotsiaalmeediast oluliselt vähenenud. Seisame tõsise demokraatia kriisi lävel ning iseseisev meedia mängib siin sõjas üliolulist rolli.

Alles hiljuti veel ei uskunud keegi, et nö klassikaline ajakirjandus või meedia on jätkusuutlik mudel - nüüd on vastupidine protsess käima läinud. Seda tõestab ka digitaalsete tellimuste võidukäik. Kui ma kasutan meie digitellimuste kasvu kirjeldamiseks sõna plahvatus, siis ma ei pinguta üle. Ühiskonnas on mingi nihe toimunud. Meedia on taas muutumas selleks, milleks ta alguses loodud oli, üheks osaks demokraatiast.

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Marianne Liibert
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831
Kristi Remmik
Kristi RemmikBestmarketing.ee ürituste projektijuhtTel: +372 5683 6988
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügijuhtTel: +372 5331 5700