Jaga lugu:

Ka rikkad vaatavad hinda

Inimesed planeerivad toidukaupade ostmist rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, mille ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivse ostuotsuse põhjuseks toodi sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi. Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog selgitas konkreetse tootemargi valikut ühes tootekategoorias, ja tõi välja, et impulssoste tehakse näiteks nende toodete puhul, mis on uued (nt smuutid), mille puhul bränd pole nii oluline (nt kondiitritooted) või mille puhul määrab välimus (nt valmistoit).

Voog mainis, et inimeste reaalne ostuvõime on kasvanud, kuid hinnatundlikkus ei ole sellele vaatamata vähenenud. Ta tõi välja, et sama trend esineb ka jõukamates lääneriikides. Üheks põhjuseks, miks tänapäeval hinnatundlikkuse ja ostujõu vahel nii suurt seost pole, nimetas ta digikeskkondade olemasolu. Need võimaldavad näiteks võrrelda, palju konkreetne tootemark ühes või teises kaupluses maksab. Kui inimene kulutab hinnavõrdluse tegemisele oma väärtuslikku aega, hakkab ta paratamatult hinda rohkem tähtsustama.

Seda infot, kuidas tarbijad oma valikuid teevad ja oste ette planeerivad, saab kasutada reklaamide ja turunduskampaaniate väljatöötamisel ning inimeste kauplusesse meelitamisel. Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektor Andres Lember tõi välja, et suur osa inimestest (63%) saab toidukaupluste pakkumistest ja kampaaniatest teada koju saadetud kliendilehest, mis on jätkuvalt suurima mõjuga kanal. Sellele järgnevad kohapeal info saamine (58%) ja televisioon (38%).

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt nende eelistusi seoses Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid, kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete ehk alla 34-aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Potisepp ütles, et Eesti kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha. Ta lisas, et rolli mängivad ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena 2018. aasta oktoobris ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Marianne Liibert
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831marianne@bestmarketing.ee
Kristi Remmik
Kristi RemmikBestmarketing.ee ürituste projektijuhtTel: +372 5683 6988kristi@bestmarketing.ee
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561hando@best-marketing.com
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700catlin.puhkan@aripaev.ee