Jaga lugu:

Z generatsioon kardab petta saada

Kuldmuna konverentsil esines Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson, kelle jutust näis, et generatsioon Z on kamp ingleid. Mulle kui selle generatsiooni liikmele tegi see head meelt, kirjutab Liisa Kivirähk.

Me toitume tervislikumalt, joome vähem ja arvame, et edukuse tähtsaim näitaja ei ole raha. Seda nõuame ka brändidelt: tahame, et firmad ei teeks tööd ärilise kasu nimel, vaid kõrgemate eesmärkide ja väärtuste. Me sorteerime prügi ja protestime kliimasoojenemise vastu. Aga ometi, küsimusele, kas ollakse nõus tegema oma mugava elu nimel järeleandmisi, et keskkonda säästa, vastavad alla poole (46%) noortest jaatavalt. Seega tekib kahtlus, et äkki on kõik need üllad väärtused vaid puhas näivus ja silmakirjalikkus.

Selline kahtlustus pole kindlasti alusetu. Nutitelefon käes kasvanud generatsioon on näivuse ekspert. Me teame, et saame sotsiaalmeedias kujundada oma imagot, kasutades seejuures igat sotsiaalmeedia platvormi erineva iseloomukülje eksponeerimiseks. Ühest persoonist saab Instagramis, Facebookis, Twitteris, Snapchatis ja Tumblris jätta täiesti erineva mulje.

Instagrami levib noorte seas ka kahe kasutaja omamine. Üks on nö “päris”: avalik ja oma nimega, jagatakse väga valitud pilte, aga kõik on lavastatud, fake. Teine on fake insta ehk “finsta”: kinnine kasutaja, kus jagatakse valitud sõpradega päris elu oma naljakate koledate ja/või intiimsete hetkedega. Avalikkus näeb vaid kõige glamuursemaid hetki, argipäeva hoitakse peidus.

Ehkki noored teavad omast kogemusest, et sotsiaalmeedias kujutatu ei peegelda reaalsus, soovivad sotsiaalmeedia kanalid, brändid ja influencerid, et nii siiski mõeldaks. Hea influencer maskeerib koostöö nii loomulikult ära, et lihtne inimene ei saagi aru, et tegu on makstud postitusega, sest ainult nii tundub ta aus. Edukas sotsiaalmeedia platvorm mõtleb välja uue vormi (nt Instagram Story), mis mõjuks autentsemalt. Nutikas restoraniomanik ostab endale TripAdvisorisse positiivseid kirjeldusi, et tõsta enda mainet. Ikka kumab välja see iidne reegel, et näivus ongi reaalsus.

Näivuse ja reaalsuse intrigeerivat, aga inimkonna omavahelise usalduse jaoks hirmutavat segunemist avastab ka Vice`i ajakirjanik Oobah Butler oma eksperimentidega. Skeemigu ta mitteeksisteeriv restoran Londoni nr.1 restoraniks TripAdvisoris või tehku müstilise Georgio Peviani teksased Pariisi moenädalal kuulsaks, igal pool kordub sama reegel. Inimesed usuvad kõike, mida internetti pannakse. Isegi rohkem, kui ennast. Kui sulle restorani toit ei maitsenud, aga tundmatud inimesed internetis kirjutasid, et see on Londoni parim, siis viga pidi olema sinus. Äkki tuleks anda kokale siiski veel üks võimalus...

Ja noortele läheb see teema korda. Butleri ettekande suurimad fännid olidki need vähesed teismelised, kes saalis viibisid ja pärast temaga selfie`t tegema ruttasid. Samuti võime näha sarnaseid sotsiaalmeedia eksperimente levimas internetiavarustes. Eelmise aasta oktoobris pildistati pargis istuvat Justin Bieberit, kes sõi burritot ennenägematul moel. Kui kõik olid oma arvamuse kommenteerinud, säutsunud või üles filminud ja YouTube`i laadinud, selgus, et tegelikult oli tegu modelli ja fotolavastusega ning Justin Bieber sööb burritot nagu kõik teised inimesed. Need näited on vaid lustakad eksperimendid, mille eesmärk on hoiatada võimalike ohtude eest ja harida tarbijat.

Praegu näeme aga poliitikas, kui meie usku aususesse kuritarvitatakse ja kuidas fake news`ide abil suudetakse veenda inimesi olema lapiku maa poolt ja vaktsiinide vastu. Siis muutume ka info tarbijana: kasvatame iga juhtumi ja kogemusega paksema naha info vastuvõtu suhtes. Sama loogikat võib rakendada ka turunduses. Mida aeg edasi, seda raskem võib olla noori milleski veenda, puudutada või kaasata, kuna ollakse kriitilised kõige suhtes, kaheldes pidevalt asja tõelisuses. Sest selline on olnud nende kogemus meediaga, mille seltsis nad üles kasvavad. Nii ei uskunud ka üks konverentsikülastaja, et Oobah Butler kirjutaski päriselt “lihtsalt ühe tavalise raamatu”. Kus konks on? Kuidas meid nüüd proovitakse trollida? Kogu aeg peab valvel olema.

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 51 44 884Maarit.eerme@aripaev.ee
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561hando@best-marketing.com
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700catlin.puhkan@aripaev.ee
Helen Külaots
Helen KülaotsBest Marketingi kaasautorTel: +372 523 1550helen@best-marketing.com