15. veebruar 2019
Jaga lugu:

Milliseid raadiojaamu kuulati 2018. aastal enim?

Kantar Emor vahetas 2018. aasta alguses välja senise, päeviku meetodil tehtava raadio- ja muusikakuulamise harjumuste uuringu läbiviimise uue, Day-After-Recall meetodi vastu. Nüüd on aeg teha lühike kokkuvõte Eesti elanike raadio- ja muusikakuulamisharjumustest.

Day-After-Recall ehk eelmise päeva meenutuse küsimine on tänapäeval üks levinumaid uuringumeetodeid raadioauditooriumi uuringutes. Kasutusel suuremalt jaolt Euroopa riikides, nagu näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa jne, võttis Balti riikidest uue meetodi esimesena kasutusele Leedu 2017. aastal ning eelmisel aastal ka Eesti ja Läti. Selline küsitlusmeetod oli Kantar Emorile küsitluse läbiviimise seisukohast põnev ja uus väljakutse. Tavapärasest telefoniküsitlusest teeb antud meetodi eriliseks see, et tegemist on pidevuuringuga, kus intervjueeritakse igapäevaselt 20 vastajat, küsides nende eelmise päeva raadio- ja muusikakuulamise harjumuste kohta. Erandiks on siin vaid riiklikud pühad, mil intervjuusid ei tehta. Eestis on küsitlus kombineeritud telefoni- ning veebiintervjuudena, mil vähemalt 15% intervjuudest toimub veebis ning ülejäänud telefoni teel.

Senine kogemus ning analüüs on näidanud, et uuringu valim peegeldab väga hästi Eesti inimeste igapäevast tegevust ning selle taustal toimuvat raadio- ja muusikakuulamisharjumust. Meeldetuletamine läbi eilse päeva tegevuste aitab paremini ja täpsemalt meenutada viibitud kohti, kus oli erinevate audiokanalitega kokkupuutepunkte. See aitab paremini kaardistada kuuldud raadiot ning muusikat igapäevaste lühemate tegevuste juures, nagu näiteks autosõit, ostukeskuste ja kaupluste külastamine, kohvikute ja erinevate toitlustuskohtade, teenindusasutuste, spordiklubide jne külastamine.

Uue uuringumeetodi puhul joonistub paremini välja nii raadiojaamade kuulamine lühemate perioodide osas (näiteks autos kuulamise nn drive-time) kui ka erinevate alternatiivsete audiokanalite kasutus, nagu striiminguteenused, salvestatud muusika ja muude tundmatute audiokanalite kuulamine muudes kuulamiskohtades.

Eestlaste ja muu rahvuse esindajate audiokanalite kuulamisharjumusi vaadeldes saab täheldada, et olenemata rahvusest on omale meelepärase muusika kuulamine nii salvestatuna kui ka internetist teenuse striimimise näol väga suureks konkurendiks raadiojaamadele, röövides neilt kuulamisaega. Võrreldes rahvuse lõikes pühendumist raadiojaamade kuulamisajale, siis muust rahvusest elanike sihtrühm pühendab raadiojaamade kuulamisele tervelt tund aega vähem aega kui eestlased. Vaadates Eestis tegutsevaid raadiojaamu ning nende levipiirkondi rahvuse lõikes, tuleb arvestada tegelikult ühe eripäraga. Nimelt võimalus erinevate oma emakeelsete raadiojaamade vahel valida ei ole niivõrd suur kui eestikeelsete jaamade puhul ning valikus olevad venekeelsed jaamad on oma levilt koondunud peaasjalikult kahte piirkonda – Harjumaale ja Ida-Virumaale.

Vanuserühmiti võrreldes võib välja tuua, et pea kõigis vanusegruppides on ajaline panus audio kuulamisele suhteliselt võrdne, 12–19aastased kuulavad päevas erinevaid audiokanaleid keskmiselt 4 tundi ja 3 minutit ning kõige vanemas vanusegrupis (60–74-aastased) on vastav näitaja 4 tundi ja 20 minutit. Kui noored pühendavad kõige rohkem aega salvestatud muusika ning internetist teenusena striimitava muusika kuulamisele – 2 tundi ja 29 minutit –, siis vanuse kasvades see aeg väheneb, kahanedes vanemas sihtrühmas 20 minuti peale. Vastupidiselt salvestatud muusikale toimub raadiojaamade kuulamisajas teistpidine liikumine. Kui vanem vanusegrupp kuulab keskmiselt päevas raadiojaamu 3 tundi ja 45 minutit, siis heameel on näha, et kõige nooremad vanusegrupi esindajad ei ole raadiost täielikult võõrdunud ning kuulavad keskmiselt päevas raadiojaamu 1 tund ja 14 minutit.

TOP 5 raadiojaama 2018. aastal (jaanuar–detsember 2018)

Kuulajate arv keskmiselt päevas (Daily reach)

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Enimloetud
Jekaterina Molotkova
Jekaterina MolotkovaBest Marketingi juht-toimetajaTel: +372 5620 6764jekaterina@bestmarketing.ee
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561hando@best-marketing.com
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700catlin.puhkan@aripaev.ee
Helen Külaots
Helen KülaotsBest Marketingi kaasautorTel: +372 523 1550helen@best-marketing.com

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt