Põhjalike sihtrühma uuringute tegemine on tihti suurte ettevõtete privileeg. Siiski on ka väiksema turunduseelarvega võimalik targalt olemasolevatesse andmetesse kaevudes oma sihtrühma kohta nii mõndagi teada saada. Otsustamisel on abiks hästi läbimõeldud meediamiks, mis koosneb erinevatest kanalitest.
Kas nutipõlvkond tarbib printi?
  • Foto: Raul Mee
Meie hindame kõrgelt oma meediaagentuuri lähenemist, mille põhimõte on suunata 70% meediaeelarvest kanalitesse, mis on varasemalt tõestanud, et töötavad hästi. Eelarvest 20% läheb kanalitesse, mis vajavad veel katsetamist, ja 10% täiesti uutesse kanalitesse. Nii on võimalik iga järgmise kampaaniaga targemaid otsuseid teha.
Tihti on just printkanalid need, mis jäävad meediamiksis digikanalite varju. Ühelt poolt seetõttu, et need nõuavad pikemat ettevalmistust, teisalt mängib rolli ka teadmatus printmeedia mõju kohta. Printmeedia mõju hindavaid uuringuid on tehtud üsna palju. Näiteks tegi ettevõte True Impact Marketing neuroturunduslikke meetodeid kasutades uuringu, kus leidis, et hoolimata digiajastust on inimeste jaoks siiski loomuomasem vaadata ja lugeda infot paberkandjal. Ostukäitumise uuringus Retail Buying Study (2018) leiti, et brändi mäletamine paberkandjat vaadanute seas oli ligi 2 korda kõrgem kui digitaalse kanali puhul.
Ameerika Ühendriikides viidi läbi uuring, mis tõi välja, et inimesed haaravad küll digireklaami kiiremini, ent süvenevad pikemalt printmeedia kanalist tulnud reklaamidesse, seejuures jäävad just viimased neile ka paremini meelde. Selle uuringu läbiviimiseks kasutati nii pilgutesti kui ka aju aktiivsuse mõõtmise (fMRI) meetodit. Uuringus toodi välja, et hästi tehtud printreklaam aitab suurendada muuhulgas digikanalis sooritatud ostude arvu, ja jõuti järeldusele, et just digi- ja printmeedia koosmõjul saavutatakse kõige tugevamad kampaaniatulemused.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Best Marketing esilehele