7. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millised on viimase 20 aasta peamised muutused globaalses turismiäris?

Reisitakse üha enam, turism on kasvav majandusharu. Täna reisib veidi üle miljardi inimese, prognoositakse aga, et 2030. aastal reisib rahvusvaheliselt juba 1,8 miljardit inimest.

Paketireisidel on endiselt turg olemas, aga et informatsioon on muutunud kättesaadavamaks, planeeritakse üha rohkem ise.

Reisimine ei tähenda ainult puhkust. Olulise trendina võib välja tuua puhkusereiside osatähtsuse vähenemise ärireiside, haridusega seotud reisimise ja eriürituste ning konverentside külastamise arvelt.

Samuti on tavaliseks saanud töö– ja puhkusereiside ühendamine. Mis aga ei tähenda nagu oleks puhkuseturismi turg täna vähem oluline, endiselt on see kaugelt suurim turg ja jääb olulisimaks edaspidigi.

Turgudest rääkides – Hiina! Euroopas on peamine olnud Euroopa turg. Ma teame päris hästi, mis neile meeldib. Aga hiinlane ei taha päevitada. Küll aga reisides palju kallist brändikaupa osta. Aga mida veel? Sellele tuleks juba aegsasti mõtlema hakata.

Mida sa Eestis teed?

Olen olnud Estonian Business Schooli külalisõppejõud ja sõber juba 15 aastat. Käin siin sageli õpetamas ja uurimistööd tegemas, samuti oleme aastate jooksul teinud erinevaid projekte EBSi ja Monashi ülikooli koostöös ning saadan siia ka regulaarselt vahetustudengeid Austraaliast.

Septembris hakkan taas õpetama turismiturunduse kursust EBSis, mille eesmärk on anda holistlik perspektiiv globaalse turismitööstuse struktuurist ning selle toimimise põhimõtetest. Räägime reisimisega seonduvatest erinevatest motiveerivatest teguritest ning turismitööstuses rakendatavatest turundusteooriatest ning brändiloome kontseptsioonidest. Kursust on võimalik kuulata EBSi avatud ülikooli kaudu ka neil, kes ei ole kraadiõppurid.

Millega paistab või võiks paista Eesti silma globaalsel turismiturul?

Austraalias on väga hea ilm, aga ta on kaugel. Selleks, et inimesed sinna jõuaksid, tuleb vaeva näha ja sellest on õnneks ammu aru saadud.

Sellest, milline on globaalne konkurents turismiturul, saab suurepäraselt aru ITB hiigelsuurel turismimessil Berliinis. Isegi sellised uued sihtkohad nagu Mongoolia, Põhja-Korea ja Iraan teevad nüüd suuri kampaaniaid.

Eestis on väga suur roll hooajalisusel. Selliste põhjamaiste sihtkohtade jaoks nagu Eesti on just üritusturism ja äriturism paljulubavad. Tegevused suure konverentsikeskuse loomiseks on väga õige suund, et täita ka off-seasonit.

Eesti on äri- ja üritusturistile ideaalne sihtkoht oma lihtsuses ning vanalinnast ja Lahemaa Rahvuspargist piisab, et pakkuda üritusele midagi juurde. Oluline on välja selgitada, millistele üritustele täpsemalt võiks keskenduda, valida sihtriigid ning teha turu-uuringud, et näha, mis motiveeriks tulema just siia. Samuti on oluline koguda pidevat tagasisidet, et hoida silma ees nõrgad kohad, mille kallal tuleb tööd teha.

Üldiselt on Eestisse tulijate teadlikkus väike ja siia sattudes ollakse meeldivalt üllatunud. Minnakse väga positiivsete emotsioonidega - suust suhu levib sõnum, et tegemist on väikse, ilusa ja toreda riigiga.

Mida arvad sellest, et Eesti soovib taas investeerida Eesti brändi uuendamisse?

Ma leian, et iga sihtkoht ja riik peakski iga viie aasta tagant brändi värskendama. Turism on väga dünaamiline tööstusharu ja et edukas olla, tuleb pidevalt muutustega kohanduda.

Mida teeksid esimese asjana, kui oleksid Eesti turismiturunduse juht?

Olen iga kord üllatunud, et ma ei näe Helsingi lennujaamas reklaami Tallinna kui stop-overi kohta. Helsingisse tulevad lennud Hongkongist, Shangaist, Singapurist jne. Miks seal ei ole silti: „Hey, 2 tundi ja oled Tallinna vanalinnas“. Helsingi on küll täitsa tore linn, aga Tallinnas on rohkem karakterit ja turismipotentsiaali.

Mida peaks riik tegema, et Eestisse rohkem turiste tuua?

Turismi arengu aluseks on strateegiline planeerimine nii riiklikul, regiooni- kui üksikettevõtte tasandil. Turunduskampaaniat ei ole mõtet teha turgu tundmata. Märksõnaks on kvaliteetsed uuringud. Millised on tarbijate käitumismustrid, mida neile meeldib teha? Veebiliikluse analüüsiga saab hakkama iga ettevõte ja organisatsioon, aga ka need andmed tuleks kokku koondada.

Eesti ei ole peavoolu-sihtkoht nagu seda on Prantsusmaa, USA või Hispaania. Eestil tuleb võita nišiturgu, fokusseerida ressursid teatud turgudele ja eristuda.

Oluline on suurendada viibimisaega ja dispersiooni, et riigis veedetaks rohkem öid praeguse keskmise 2-3 päeva asemel ning jõutaks ka pealinnast kaugemale. Uurige välja, kes on need, kes on valmis kauemaks jääma ja pealinnast kaugemale minema ning tooge raha kohalikku majandusse.

Ligipääsetavus on, teatavasti, määrava tähtsusega, kuid ka valus teema. Globaalse lennuliikluse missiooniks ei ole mitte inimestele maailma näidata, vaid raha teenida. Eesti on aga väga väike turg. Samas töötatakse õiges suunas ja räägitakse lendajatega otse läbi, Turkish Airlines oli suur töövõit, samuti on Finnairiga head ühendused ning Helsingi on juba värav igale mandrile.

Mis on muutunud turismiturunduses?

Väga suur roll on muidugi sotsiaalmeedial, mille kanalid on nüüd võimukamad kui makstud kanalid.

Ja mobiilirakendused muidugi!

Mida veel teha? Kas turisminduse õpetamine võiks kasu tuua? Vahel on tunne, et selles äris võiks olla rohkem professionaale?

Turism on ebamäärane valdkond selles mõttes, et on veel vähe neid, kes planeerivad teadlikult karjääri selles valdkonnas. Pigem töötatakse turismis õpingute ajal ja suvel ning võetaksegi seda millegi ajutisena, kuni leitakse nö päris töö. Tegelikult on ju turismis väga palju raha ja toimub pidev kasv. Oluline oleks aru saada, et see ei pea olema kõrvaline asi, mida teha!

Teadmiste ja oskustega inimkapital on kriitilise tähtsusega! Pool tootest selles äris ongi ju inimesed. Vaja on nii keeleoskajaid kui ka kõrgelt haritud inimesi, kes mõistavad globaalse turismi struktuuri ja uue turismi mudeleid.

Ka sellest ei saada Eestis ehk veel liiga hästi aru, kui olulised on välistudengid. Välis- ja vahetustudengid toovad korralikke summasid riiki läbi selle, et viibivad sihtkohas väga pikka aega. Lisaks sellele on nad parimad brändisaadikud tootes sisu sotsiaalmeedias ja blogides. Samuti tõmbavad nad tihti külastama ka oma sõpru ja perekonda.

Intervjueeris: Tiina Nuum, EBS