Meeri Tiirats: Kuidas kasutada AI-d nii, et inimene jääks kõige keskmesse?

Nüüd, kui on juba juhtumeid, kus AI on isealgatuslikult, ühegi promptita, erinevaid ülesandeid lahendanud, süsteemidesse häkkinud ja teiste AI-süsteemidega koostööd teinud, on hirm tsivilisatsiooni väljasuremise ees muutunud teemaks, millega peame tegelema. Kust jookseb turvalisuse piir? Kuidas teame, millal töötab AI meie kasuks ja millal võib see hakata meie andmeid kuritarvitama ning meie kahjuks töötama?

Juba muutub ka tööturg, AI õppimine on kohustuslik ja globaalsed ettevõtted koondavad, viidates AI kasutuselevõtule ja protsesside automatiseerimisele.

Näen tulevikku mõnevõrra mitmekülgsemalt. Olen ühest küljest veendunud, et paljud rollid on muutumises ning mitmed töökohad, mis hõlmavad andmeanalüütikat ja kodeerimist, ei pruugi tulevikus samal kujul olemas olla. Teisalt tahab lootusrikkam pool minust uskuda, et AI loob ka võimalusi arenemiseks, sest muudab mitmed ametikohad strateegilisemaks ning annab inimese tehtud tööle senisest suurema väärtuse. See eeldab aga, et ka inimesed ise näevad nendes muutustes võimalusi end arendada.

Ajal, mil Meta algoritm ja selle taga töötav AI teevad suure osa tööst reklaami õige sihtrühmani viimiseks ja potentsiaalselt kasumlikumate klientide leidmiseks, on huvitav näha, et reklaami enda sisu puhul on inimese roll endiselt väga oluline. Isegi nii tugevalt AI-põhine süsteem toimib hästi siis, kui selle sisendiks on päris inimese loodud sisu: reaalsed lood, toorus ja haavatavus, mida AI küll proovib jäljendada, aga senini pole suutnud täielikult asendada.

Eriti huvitav on seda näha videosisus. Edukamad on videod, kus räägivad päris inimesed ja räägitakse päris lugu, samal ajal ei tööta nii hästi videod, kus isegi tugeva hook’i kiuste on läbinähtav AI-teostus. Inimlikkus, autentsus ja äratuntav inimkäekiri muutuvad järjest olulisemaks. Seda näitab ka tööriistade levik, mille abil püütakse AI-ga loodud sisu ära tunda ja märgistada.

Kõik see näitab, et hoolimata võimalustest enda mõtteid ja ideid AI abil laiendada ning tihtipeale ka mitmekülgsemalt väljendada, on inimeste loodud sisu praegu väärtuslikum kui kunagi varem. Võib isegi öelda, et päriselt inimese loodud reklaamtekst, videoklipp või raamatu käsikiri on saanud täiesti uue väärtuse.

Seega ei ole võib-olla kõige olulisem küsimus, kas ja kuidas tuleks AI kasutamist piirata, vaid see, kuidas kasutada AI-d nii, et inimene jääks selle kõige keskmesse. Kui AI töötab meie ideede ja lahenduste kasuks, mitte ei asenda meie loodud lahendusi ja strateegiaid, saame vältida olukorda, kus kogu loominguline maailm ja sellest tulenevalt ka ratsionaalne osa turundusest muutub lõpuks üheks AI-slop’iks.