Autor: Laura Reiter • 19. august 2024

Küsimusele, kui palju oleneb digiturunduse efektiivsus sellele eraldatud eelarve suurusest, vastas Delfi Meedia reklaamidirektor Sander Maasik, et digiturunduse efektiivsus sõltub suurel määral eelarve suurusest, kuid see pole ainus tegur, mis tulemusi mõjutab. Ta märkis, et suurem eelarve võimaldab kasutada mitmekülgsemaid ja mahukamaid kampaaniaid, jõuda laiemate sihtgruppideni ning testida erinevaid strateegiaid ja kanaleid. See annab Maasiku sõnul rohkem mänguruumi katsetamiseks ja optimeerimiseks, mis võib tuua paremaid tulemusi.

Maasik rõhutas, et digiturunduse efektiivsuse mõistmiseks on aga esmalt oluline selgeks teha, mida soovitakse saavutada. „Kui eesmärk on müük, siis hästi optimeeritud kampaania välismaa platvormidel võib anda kõige kiiremaid tulemusi,“ sõnas ta ja lisas, et kui eesmärk on brändi tuntuse suurendamine, tuleb keskenduda tegevustele, mis ei baseeru ainult otsesel müügil. „Seega on olulisem, et planeeritud eelarve saavutaks soovitud tulemused kui eelarve enda suurus.“

Maasik nentis seejuures, et iga kampaania juures on kõige olulisem arvestada kliendi tausta ja konteksti. „Varasemad kampaaniad, kasutatud andmed ning kampaania seadistamine ja sihtimine mängivad suurt rolli,“ sõnas ta ja lisas, et näiteks kodulehe analüütika ja sihtimine peavad olema korras, et kampaania oleks tõhus. Ta rõhutas, et mis töötab ühe kliendi puhul, ei pruugi automaatselt töötada teise puhul. Kõik sõltub Maasiku sõnul kliendist, sihtrühmast, tootest või teenusest ja kampaania perioodist.

Sander Maasik ja Roger Puks esinevad ka tänavusel digiturunduse aastakonverentsil Best Internet 2024, kus nad räägivad vestlusringis, kuidas kasutada reklaamieelarvet Eesti turul B2C kategoorias.

Vaata Best Internet 2024 konverentsi infot, esinejaid ja programmi SIIT ning registreeri end üritusele soodushinnaga juba täna SIIN. Soodushind kehtib veel vaid 15. augustini (k.a).

Maasik märkis, et väikese eelarvega kampaaniad sunnivad turundajaid keskenduma kõige olulisemale ning kasutama ressursse tõhusamalt. „Olen näinud, kuidas nutikas sihtimine ja hästi planeeritud strateegia on toonud väikese eelarvega kampaaniatele suurepäraseid konversioonitulemusi,“ sõnas ta ja nentis, et samas on olnud olukordi, kus väikese eelarvega mudelit suurema sihtgrupi peale skaleerides tulemused enam nii hästi ei toimi. See näitab, et kõik sõltub mitmest erinevast asjaolust ja kindlat reeglit ei ole.

„Performance marketing kanalid nagu Google ja Meta (ja nüüd ka TikTok) pakuvad suurepäraseid võimalusi tulemuste mõõtmiseks ja optimeerimiseks, mis teeb neist väga tõhusad tööriistad, eriti piiratud eelarve korral,“ sõnas Maasik ja lisas, et täpne sihtimine ja pidev optimeerimine võivad väikese eelarvega kampaaniate puhul tuua muljetavaldavaid tulemusi.

Samas ei tohiks tema sõnul alahinnata traditsioonilisi kanaleid nagu Delfi, Postimees ja Õhtuleht, kuna neil on oma kindel koht turundusmaastikul. „Mitte ainult nende silmi avavate kommentaariumite pärast, kus võib leida tõelisi pärle ja meelelahutust, vaid eelkõige seetõttu, et need kanalid aitavad luua brändi tuntust ja usaldusväärsust, mis on digitaalse turunduse pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud,“ selgitas Maasik ja lisas, et analüüsides klientide tulemusi, näeb ta, et kohalike kanalite kasutamine koos Google'i ja Meta kampaaniatega annab paremaid tulemusi. Kui eesmärk on brändi teadlikkuse tõstmine ja kampaaniate kiire jõudmine suure hulga inimesteni, on need kanalid Maasiku hinnangul asendamatud.

Media House’i strateeg Roger Puks kommenteeris, et sääske võib ikka kahuriga tappa – eesmärk saab ju täidetud, ent kuklasse jääb ikka kriipima teadmine, et ehk oleks kärbsepiitsast ka piisanud. Piiratud eelarve kontekstis ongi tema sõnul kõige primaarsem saada, kas kanal on efektiivne või mitte. „Kui on aega ja ressurssi igale sihtrühmale oma loovlahendusi luua, siis see on loomulikult teretulnud, ent arvestades, kuivõrd see võib looveelarvet lõhki lüüa, võib selline lähenemine muuta positiivse ROI saavutamise ülemääre keeruliseks,“ sõnas ta.