Autor: Marianne Liibert • 14. oktoober 2020

Hannes Hamburg: kommunikatsioonis on kriis tavaolukord

Hannes Hamburg rääkis Best Marketingile antud intervjuus, kuidas kommunikatsioonivaldkond ja kommunikatsiooniagentuuride olukord tema hinnangul viimase aasta jooksul muutunud on.

28. oktoobril toimub Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverents, mille peatoetaja on juba kuuendat aastat järjest kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid, mis möödunud aastal Turunduse TOPis suhtekorraldusettevõtete edetabelis esikoha sai.

Tänavune Turunduse TOP ilmub Best Marketingi veebis 29. oktoobril 2020 (tee digitellimus siin), ent Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsile tulijad saavad sellega tutvuda juba päev varem.

Hannes Hamburg

Millised on olnud peamised muutused kommunikatsioonivaldkonnas viimase aasta jooksul?

Kriis kisub katte pealt, nii inimestelt kui ettevõtetelt, tuleb märgata ja mäletada. Tähtsaim nagu alati aga on toetada kolleege ja kliente, vältida ahnust, äärmusi ja rumalusi. Seda enam, et mälu on täna digitaalne, so igavene ning silma tuleb samadele inimestele ka peale kriisi vaadata. Oluline on, et ei oleks põhjust hiljem kui päike on jälle väljas, teisele poole teed põigata.

Emotsioonid ja üllatused on olnud valdavalt positiivsed, enamus on valmis kordades enam pingutama, mis siis, et kokkuvõttes liigutakse samas või veidi aeglasemas tempos kui aasta tagasi. Päris pime aeg seisab veel ees, aga seni on küllap paljudel sarnane tunne, et üleskutse distantsi hoida on meid pigem teineteisele lähemale toonud, et distantsi hoides hoiame tegelikult enam kokku. Oleme kõik võrdselt koos selle sees ja koos peame ka välja tulema. Vastutus on solidaarne ja pingutus ühine. Tundub, et antud juhul võidavad need, kes valivad konkurentsi asemel koostöö.

On olnud kriiside aasta – lisaks viirusepingele on ühiskonna läbi raputanud rahapesu ja listeeria, lisaks doping, maasikad kuni Estoniateni välja. Kõik need on olnud ka kommunikatsiooni kriisid, need on elavalt ja ka valusalt kinnistanud meedia ja kommunikatsiooni olulisust tänases ühiskondlikus olemises.

Mis meedia arenguid puutub, siis on olnud kahtlemata erakordne aasta. Sarnast huvi ajakirjanduse ja toimetatud teksti vastu pole ammu olnud. Usutavasti inimesed ei pettunud ja jäävad valitud kanalitele. Pikas plaanis tuleb aga Tiit Hennoste tähelepanemist kinnitada – astume infoajastust arvamusajastusse. Fakti väärtus on langenud, oluline on lugu ja arvamus, arvamused on liikunud uudiskülgedele ja nii kõik nüüd võidu arvavadki.

Kas oskate tuua mõningaid näiteid ettevõtetest, kes koroonakriisi või miks mitte mõne muu kriisi ajal oma kommunikatsioonitegevustega heas mõttes meelde on jäänud? Mida nad hästi tegid?

Enamik ettevõtteid – ka need, kes proaktiiselt pole soovinud – on pidanud teemaga tegelema. Kommunikatsioonis on kriis ju argipäev, normaalne, tavaolukord. Kommunikatsioon ongi liikumine ühest kriisist teise. Kriisi tuleb mõistagi vaadata võimalusena, see on koht, kus on võimalik pööraselt palju kaotada või võtta. See on omalaadne test, valmiduse, kvaliteedi kontroll. Enamus mu meelest on esimese testi läbinud.

Eraldi peaks kiitma riiki, kelle kommunikatsiooninõudlus on kriisis oluliselt kasvanud ning kes mõistes selle ajutist iseloomu, on inimeste juurde palkamise asemel korraldanud hankeid ja kaasanud teenusepakkujaid.

Mis seisus on praegu kommunikatsiooniagentuurid, sealhulgas Hamburg & Partnerid?

Sissetulekutelt küllap enamus agentuure on aasta tagusega võrreldes kehvemas, aga mentaalselt ja füüsiliselt tõenäoliselt etemas seisus. Meie mikroturul küllap suurematel on lihtsam olnud. Eelmise kriisi ajal, kümmekond aastat tagasi, kustutasid klientidest esimesena tuled globaalsed ettevõtted, nüüd peale hetkelist ehmatust ja katkestust kevadel on olukord oluliselt rahulikum. Need, kes on oma üldisi kulusid üle vaadanud, on mõistnud kommunikatsiooni efektiivsust ja pole sellest loobunud. Lisaks tuleb ju arvestada, et tegelik jooksev vajadus kommunikatsiooni järele on selles kriisis kasvanud. On ka neid eriti edumeelseid, kes just praegu pikemaid plaane, uuringuid ja strateegiaid teevad. Seega mingid osad, nagu näiteks ürituste kommunikatsioon, on ära langenud, aga kriisikommunikatsiooni ja plaanide koostamist on tulnud juurde.

Kuidas teie hinnangul valitsuse tasandil kriisikommunikatsioon õnnestunud on, mis läks hästi, mida oleks võinud teisiti teha?

Mis puudutab valitsuse kommunikatsiooni, siis tulemuse nimel riik peabki tavalisest reljeefsemalt ja valjemalt väljenduma. Ja valitsuse kommunikatsioon on olnud siiani tulemuslik. Kõige selle taga on olnud konkreetsed inimesed, olulises osas ka kommunikatsiooniinimesed oma aja, teadmiste ja pühendumusega. Võib vaid ette kujutada, milline oli nende koormus kevadel, ei kadesta seda, aga tasuks said nad meeletu kogemuse. Mõistagi suurepäraselt on avaliku huvi ja pingega hakkama saanud ka rahva seast tõusnud kangelased. Meil riigina tervikuna on siiani väga hästi läinud.

Jaga lugu
Bestmarketing.ee toetajad:
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: 51 44 884
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügijuhtTel: +372 5331 5700