Tavapärasest madalamale positsioonile on kandideerinud 30% vastajatest, mis on kuue nädalaga tõusnud 43% (enne oli madalamale positsioonile kandideerijaid 17%). Madalamale positsioonile sunnivad kandideerima mitmed asjaolud: sobivate pakkumiste puudumine elupiirkonnas, suurenenud konkurents ja vajadus põhitöö kõrvale lihtsamat lisatööd leida lisatasu eesmärgil.
Viires nentis, et paljud sektorid on taastunud oodatust kiiremini ja õnneks inimestel on tööpakkumiste hulgas võimalik teha valikuid. "Siiski annab kindlasti veel pikalt tunda turismi, hotellinduse, toitlustuse ja meelelahutuse valdkond, kus täna on oluliselt vähem pakkumisi ja mis paratamatult paneb inimesi kohati nördimusega vaatama ka hoopis teise valdkonnna ja oskustepagasiga tööpakkumisi," kommenteeris Viires tööturu praegust olukorda.
Inimesed, kes pole uuele töökohale kandideerinud, tõid peamise põhjusena välja rahulolu oma praeguse tööandjaga (33%) ja rahulolu praeguse ametikohaga (20%). Märkimisväärne osa vastajatest märkis, et ei jaksa uue töökoha otsimisega praegu tegeleda (28%). Kõigest 5% tõi välja, et nad pole kandideerinud uuele töökohale, sest on saanud Töötukassa hüvitise ja võtavad teadlikult rahulikumalt.
Peamised nopped tulemustest:
• Oma tööeluga väga rahul on vaid 15% inimestest ja pole üldse rahul 32%.
• Hüppeliselt on kasvanud tavapärasest madalamale positsioonile kandideerimiste arv. Kui kuus nädalat tagasi oli 17% vastanutest kandideerinud madalamatele positsioonidele, siis nüüd on see protsent juba 30.
• Kandideerimisaktiivsus on kasvanud hüppeliselt. Võrreldes eelmise aasta juuniga on tõus 64%.
• Inimeste jaoks on kõige olulisem praegusel töökohal püsimisel rahulolu tööandjaga.