Iga viies inimene, kes praegu vähemalt aeg-ajalt kodukontoris töötab, ütleb, et see on nende jaoks täiesti uus kogemus. Kõikidest töötavatest elanikest moodustab see osakaal 12 protsenti.
Kodukontori kitsaskohad
„On üllatav, et umbes pooled kodus töötavatest inimestest kasutavad selleks ainult oma isiklikke seadmeid, näiteks isiklikku arvutit, nutiseadet,“ kommenteerib Aak.
Kõige suuremaid probleeme tekitab Aaki sõnul kodus vajalike seadmete puudumine – kes on harjunud töötama mitme suure kuvari taga või tahaks aeg-ajalt mõne dokumendi ka välja printida vms, tajub olukorda suhteliselt ebamugavana. Igas viiendas kodukontoris on aga probleeme internetiühendusega.
Kõige sagedamini kasutatavad suhtluskeskkonnad veebis on kodukontoris töötajate jaoks endiselt Skype ja Messenger, kuid kõige enam uusi kasutajaid on lisandunud Zoomile. „Kuigi Zoomi turvalisust on viimasel ajal sageli kahtluse alla seatud, ei tundu see distantstöötajaid häirivat – küberturvalisusega seotud kõhklusi ja kahtlusi on üldiselt vähestel,“ lisas Aak.
Kas eriolukorra lõpp tähendab lõppu ka kodus töötamisele?
Lele Aaki hinnangul tõenäoliselt siiski mitte. „Need, kellel on selleks võimalus või kes on alles nüüd nii-öelda maitse suhu saanud, suure tõenäosusega ei loobu sellest paindlikust võimalusest ka edaspidi,“ kommenteeris Aak.
Kodukontoris töötamise kogemust kaardistanud uuring toimus omnibuss-uuringuna ajavahemikus 20.–22. aprill 2020. Kokku andsid uuringus tagasisidet 1432 inimest, neist 956 hetkel töötavat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!