Euroopa Liidu toetused peavad jõudma ka ajakirjanikeni

„Kriis laastab ELi kultuuri-, loome- ja meediasektorit, eriti neis tegutsevaid üksikisikuid ja väikesi ning keskmisi ettevõtteid (VKE). Seetõttu peab EL tegema rohkem, et toetada nende alade taastumist,“ rõhutasid EP kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmed oma esmaspäevases kirjas Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste volinikule Thierry Bretonile ning innovatsiooni ja teaduse volinikule Mariya Gabrielile.

„Meedia ja ajakirjandus täidavad praegu kriitilist rolli, edastades korrektset informatsiooni ja reportaaže. Need on äärmiselt vajalikud, et seista vastu libauudistele ja desinformatsioonile,“ kinnitavad komisjoniliikmed. Samas on ala saanud raskelt kannatada. Mõnes riigis on reklaamitulud langenud kuni 80% ja kindel on, et tulevik on ebakindel.

EP saadikud soovivad, et Euroopa Komisjon arutaks võimalust luua erakorraline meedia ja ajakirjanduse toetusfond, kasutades selleks vahendeid, mida COVID-19 pandeemia tõttu ei saa praegu kasutada muudes programmides.

Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad peamiselt loovisikud ning VKE-d ja mittetulundusühingud. Sageli raskendab see staatus neil oma riigi või ELi toetustele kvalifitseerumist.

“Euroopa Parlamendis reedel tehtud otsused Struktuurifondi reeglite muutmisest avavad lisarahastuse võimalusi. COVID-19 pandeemia mõjudega tegelevad projektid võivad nüüd saada 100%-lise rahastuse ja lõdvendatud on alade kontsentratsiooni reegleid, nii et raha saab lihtsamalt suunata sinna, kus seda enim vaja on,“ ütles EP kultuurikomisjoni esimees Sabine Verheyen (EPP, DE) esmaspäeval. “See raha peab jõudma kultuuri-, loome- ja meediasektorini kiiresti vastavalt nende ärimudelitele ja erivajadustele. Me kutsume Komisjoni ja liikmesriike üles tagama toetusstruktuure kõigile, kel seda vaja on. Kuid me peame tegema enam ka ELi tasemel, et kultuuri-loomesektor saaks krediiti ja ligipääsu rahastusele,“ lisas ta.

Euroopa Komisjoni volinikule Thierry Bretonile esitas Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni ettepanekud meediasektori toetuseks EFJ president Mogens Blicher Bjerregård. Veebikohtumisel, milles osalesid ka meedia väljaandjate organisatsioonid, esindas EFJi president töötajaid-ajakirjanikke.

Mogens Blicher Bjerregård ütles, et esitas samad ettepanekud, mida juba varem oli arutatud Euroopa Komisjoni asepresidendi Véra Jourovága.

EFJ toetab soovitust, et liikmesriigid, kus ajakirjandusväljaannete käibemaksu pole veel alandatud, alandataks see 0%-ni.

EFJ teeb ettepaneku töötada välja nn Marshalli plaan meedia otsetoetuseks, et vähendada reklaamikao mõju, samuti eraldi toetused kohalikele väljaannetele, mis on kadumisohus. „See Euroopa abipakett peaks olema mõeldud vaid neile väljaannetele, mis ei ole ajakirjanike koosseisu vähendanud ega loobunud vabakutseliste tööst. Toetust peaksid saama ka idufirmad, kus tegutsevad paljud meie vabakutselised,“ ütles Bjerregård.

Bjerregårdi kohtumisel Jourovága sündis idee otsetoetusest erameediale, mis hõlmaks reklaamitagatisi professionaalse meedia jaoks.

EFJ soovitab jagada ka vautšereid Euroopa noortele kodanikele (nt 18-19-aastastele), millega saaks osta erameedia tellimusi. EFJ kehutab liikmesriike kaasama ajutistesse toetusprogrammidesse vabakutselisi töötajaid, kes on corona-viiruse tõttu tööta jäänud.

Ühtlasi rõhutas Bjerregård, et need toetussüsteemid peavad olema pikaajalised. Breton võttis ettepanekud vastu, rõhutades, et neid arutatakse lähinädalail.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon esindab 320 000 ajakirjanikku kogu Euroopas. Eestist kuulub EFJsse Eesti Ajakirjanike Liit (EAL), kes oma pöördumises Eesti kultuuriministrile tegi ettepaneku lisada Loovisikute ja loomeliitude seadusse ajakirjandus ja tagada ajakirjanikele sel moel võrdne kohtlemine teiste kultuuriala loovisikutega.