Password sündis lõbusas meeleolus Tartus

Endrik: Aastal 2000 valisime esimest korda Aasta Turundustegu, milleks sai A Le Coq’i brändi lansseerimine. Selle idee arendusena mõtlesime juurde tuua ägeda haridusliku programmi. Kuna Pärnu turunduskonverents oli toona päris populaarne ja hea mainega, siis otsustasime 2001. aasta varakevadel Tartus oma turunduskonverentsi teha.

Emor korraldas siis Tallinnas oma turunduspäevi, mis olid väga populaarsed. Veensime Emorit oma turunduspäeva ära jätma ja Tartu turunduskonverentsiga ühendama. Esimese Tartu turunduskonverentsi korraldajateks olidki Eesti Konverentsikeskus, Emor, Baltic Media Facts ja Marketingi Instituut.

Urmas: Konverentsikultuur oli selline, et inimesed tahtsid Tallinnast välja minna. Õhtune pidu kahe konverentsipäeva vahel oli väga oluline. Pärnu konverentside peod olid legendaarsed, paljud käisidki konverentsil ainult peo pärast. Ja meil oli ka lihtne ennast positsioneerida - Tartu vs Pärnu.

Urmas: Meie pikem visioon oli olla rahvusvahelisem. Passwordi suurem mõte oli olla turundajatele aasta kõige olulisem sündmus, kust nad saavad eelolevaks aastaks ideid ja mõtteid. Passwordi nimi sündis nii: ärkasin ühel pühapäeva hommikul ja nägin raamaturiiulis inglise- eesti sõnaraamatut nimega “Password”. Helistasin kohe Endrikule ja arutasime ideed – teine alternatiivne nimi oli “Passport”.

Endrik: Mina olin parasjagu Laagri Maksimarketis lihaleti ees, kui Urmas helistas. Urmasel oligi komme helistada siis, kui mingi idee sündis, sõltumata päevast või kellaajast. Tegin siis lõpmatuid tiire lihalehti ääres, telefon vastu kõrva. Urmas rääkis tavaliselt nii kaua kui telefoni aku tühjaks sai.

Endrik: Alapealkiri oli tasuv turundus. Kuna tegime seda koostöös Emoriga ja see oli mõeldud Emori turunduspäeva asemel, siis esines kokku ligikaudu kümme Emori spetsialisti. Lisaks väliskülalised – Telia turundusjuht Rootsist, Henley Management College’i õppejõud, üks väga raskesti mõistetava aktsendiga poolakas. Eesti esinejatest olid laval näiteks Tarmo Noop, Aivar Voog, Kaur Kender ja Marika Liivamägi.

Endrik: Konverentsikultuuri juurde käis toona aktiivne sotsiaalne element öösel. Meie Urmasega – kui kliendile orienteeritud teenusepakkujad – olime sotsiaalse tegevusega nii kaua haaratud, kuni viimane klient magama läks. Umbes nagu kapten laevas – lahkub viimasena. Meie delegaatide võõrustamine kestis hommikul kella seitsmeni ja paraku me teise konverentsipäeva esimesse sessiooni ei jõudnudki. Olukorra päästsid kaaskorraldajad Emorist – nähes, et peakorraldajaid ei paista, käivitasid nad konverentsi ise.

Urmas: Esimestel Passwordidel Tartus oli konverentsi catering’i-alal baar. Mõned külalised teisel päeval baarist kaugemale ei jõudnudki, seega lõpetasime alkoholi pakkumise ära. Meie jaoks oli väga oluline konverentsi meeleolu. Pöörasime detailidele palju tähelepanu. Näiteks kui inimesed tulevad saali, siis milline muusika mängib. Tartus Vanemuise mäest üles tulles palistasid teed tõrvikud. Väga oluline oli positiivse tunde loomine, emotsioon.