Corpore poolt läbi viidud kampaania pälvis maineka auhinna

Päi sõnul näitas aruteluõhtute korraldamine eeskätt otsesuhtluse olulisust ning seda, kui oluline on regionaalne kohaolek. „Eventiada avapaneeli arutelu keskendus peamiselt tehnoloogia kasvavale rollile kommunikatsioonis. Andmeanalüüs ja tehisintellekt loomulikult muudavad kommunikatsioonimaastikku, kuid seda olulisem ongi panustada võimetele, mida masin või algoritm ei asenda. Siinkohal on võtmesõnadeks empaatia ja dialoog. Nende eelduseks on omakorda pidev ja sisuline kontakt inimestega. Võimalik, et meie projektile tõigi auhinna asjaolu, et digiajastul ujume mõnes mõttes vastuvoolu – tõusime arvuti tagant püsti ja sõitsime maale,“ ütles Päi, kelle hinnangul on kommunikatsioon juba definitsioonis kahesuunaline; igal muul juhul poolik.

"Võtsime üleeuroopalised pinnapealsed kampaaniad ning viisime need sisuliselt füüsiliselt inimesteni. Lisaks tegime nii, et kampaania poleks ainult eesti keeles, sest algne keskne kampaania oli tõlgitud ainult eesti keelde. Selles mõttes oli meie kohalik Euroopa Komisjoni esindus igati eesrindlik ja hea koostööpartner, kes ise mõistis vajadust minna kohapeale ning kommunikeerida mitmes keeles," ütles Päi.

#EUprotects raames tehti kaheksa aruteluõhtut erinevates Eesti kohtades. "Sisu kohta levitasime pressiteateid, mis olid eelkõige suunatud maakonnaväljaannetele, ning korraldasime raadiointervjuud Kuku raadios. Lisaks toimus igast üritusest ka otseülekanne veebis – võimalusel (ehk pea iga kord) kohaliku väljaande veebilehel, lisaks veel Postimehe arvamusportaalis. Üritusel osalesid alati oma ala eksperdid: ametnikud, politseinikud, teadlased, aktivistid jt apoliitilised inimesed, kes igapäevaselt oma töös nende teemadega kokku puutusid," selgitas Päi.

Ta lisas, et iga aruteluõhtu käsitles erinevat teemat, mille valimisel lähtuti eeskätt sellest, kui oluline see kohalikul tasandil oli. Nii rääkisid oma ala eksperdid Kuressaares näiteks Läänemere ja ökosüsteemide kaitsest, Viljandis ettevõtlusest, Võrus piirikaitsest ning Pärnus piiriülesest kuritegevusest. Üritused toimusid ka vene keeles – Narvas küberohutuse ning Lasnamäel keskkonnahoiu ja kultuurilise mitmekesisuse teemadel.

#EUandME raames korraldati suvel samuti kohalikke üritusi – filmitelk ja arutelu Liivimaa Maapäeval Valgas ja Hiiumaa Kohvikutepäeval Kärdlas ning filmiõhtu ja arutelu koostöös Lasnaidee korraldatud LasnaKino-ga Lasnamäel. "Veel tegime koostööprojekti Tartuffiga, mis oli ilmselt kõige suurem – selle raames siis näidati #EUandME üle-euroopalise noorte režissööride konkursil valminud lühifilme – üks viies võitjast muuhulgas tuli Eestist, Narvast pärit Vlad Muko, kes täna küll elab ja töötab Londonis," sõnas Päi.

#EUandME raames tehti veel eraldi videoklipid noortest inimestest, kes rääkisid oma Euroopa Liidu kogemusest. Kaasati nii eesti kui ka vene emakeelega inimesi ning lisaks Jari Pärgma, kes rääkis viipekeeles. Vaata videot:

IPRA (International Public Relations Association) ehk Rahvusvaheline Suhtekorraldajate Liit asutati aastal 1955. Organisatsiooni loomise eesmärk oli tõsta ja ühtlustada suhtekorraldajatest praktikute standardeid üle kogu maailma. Täna on IPRA ülemaailmne organisatsioon, mida juhitakse läbi piirkondlikest esindajatest moodustatud juhatuse ja Londonis asuva sekretariaadi. IPRA liikmed on PR-spetsialistid, mitte ettevõtted. IPRA on tunnustatud rahvusvahelise valitsusvälise organisatsioonina ÜRO poolt ning talle on omistatud nõuandev staatus ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) poolt.