Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tasapaksus ei kõneta ei lugejat, vaatajat ega kuulajat
Iial pole olnud tööl nii palju suhtekorraldajaid, kes kirjutavad nii palju pressiteateid ja meediatekste - kvantiteedi üle ei saaks ju kurta, kirjutab Annela Laaneots.
Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits sõnastas septembri keskel ilmunud Eesti 2019. teatriaastat kokkuvõtvas mastaapses ülevaateartiklis Tartu ülikooli teatriteaduste professorile Anneli Sarole viidates, et Eesti teatri probleem on tasapaksus. See tähendab, et teater on piisavalt paks, aga täiesti tasane.
„Laval on professionaalsed näitlejad, kes mängivad väga hästi, lavastaja on teinud oma tööd väga professionaalselt, samuti kunstnik ja valgustuskunstnik, aga mida see etendus meile kui vaatajale ütleb? Juba aastaid on Eesti teatris probleemiks see, et meil on palju professionaalset teatrit, aga see ei ütle meile kui vaatajale mitte midagi või kõnetab minimaalselt.ˮ
Paralleele saab tõmmata Eesti kommunikatsioonimaastikuga
Iial pole olnud tööl nii palju suhtekorraldajaid ja kommunikatsioonijuhte, kes kirjutavad nii palju pressiteateid ja meediatekste – kvantiteedi üle ei saaks ju kurta. Sarnaselt aga Eesti teatrimaastikuga pole lugeja-kuulaja-vaataja põhivajadus mitte see, et veebiportaalis ilmuks iga mõne minuti järel kommunikatsioonijuhi pressiteatel põhinev uudisnupp, vaid see, et ilmuks uudised, mis teda kõnetavad, räägiks olulisest talle kui lugejale.
Kommunikatsioonijuht on ajakirjaniku koostööpartner
Kui kommunikatsioonijuht pakub välja teema koos kõnetava vaatenurgaga, saab see olla üks võimalus, kuidas puudutavad ja kordaminevad lood meedias sünnivad. Mida loetakse, mis lähevad korda ja kõnetavad. Loota, et ainult ajakirjanikud jaksaksid kogu tasapaksust tekstimassist sõeluda välja lugejat-kuulajat-vaatajat kõnetava, seab ajakirjanikele ehk liiga suure koormuse ja ootused.
Tõsi, me pole ilmselt enam väga kaugel ajast, kus tehisintellekt otsustab, millised uudised pääsevad meie jaoks personaalselt kokku pandud uudisportaali meie huvide põhjal. Ent seda enam tuleks kommunikatsioonijuhtidel mõelda, et kui see aeg on käes, oleksime valmis. Tehased, kus masinad kirjutavad üldiseid tekste kokku oma seadistusest lähtudes, on ju olemas juba praegu ja taolise tasapaksu tekstiloome jaoks pole juba praegu või vähemalt lähitulevikus suhtekorraldajat või kommunikatsioonijuhti küll enam vaja.
Tunne oma lugejat, vaatajat, kuulajat
Eri väljaannetel on oma lugeja-vaataja-kuulaja ning toimetajad ja saatejuhid teavad nii statistikale kui kogemusele tuginedes, mis nende kuulajat, lugejat ja vaatajat huvitab. See tähendab, et Eesti meediaväljaannete sihtgruppe tundmata on keeruline pakkuda huvipakkuvat sisu.
Seega pole võimalik olla kommunikatsioonijuhina pahane kellegi teise kui iseenda peale, kui kirjutad teksti ja see ei leidnud nii palju kajastust, kui lootsid; või leidis, ent väikses mahus. Ehk oli valitud ka vale kanal lisaks sellele, et teema polnud läbi kirjutatud lugeja huvist lähtudes?
Tea, kus on su lugeja, vaataja, kuulaja
Hetkel kuum
Paljud lugejad-vaatajad-kuulajad asuvad kõlakodades, kuhu ollakse liikunud vabatahtlikult ja kus võimenduvad sarnaste vaadetega inimeste arvamused. Nii mitmedki inimesed on avalikult tunnistanud, et nad on lakanud virtutaalselt sõbrustamast inimestega, kellega nende vaated ei kattu, ja veelgi enam – kelle vaated neid ärritavad. Mugavam on olla oma kõlakodades, kus võimenduvad sarnaste seisukohad. Kui ollakse sunnitud kõlakodadest väljuma, siis on kerge tekkima mõistmatus, et kust on pärit kõik need teistsuguste arvamustega inimesed ja kuidas see üldse nii saab olla, sest „mina ei tea küll kedagi, kes päriselt ka nii arvaksˮ. Eri kõlakodades asuvad inimesed näevad sama infot erinevalt ja ka nende huvi fookus on erinev.
Oleme jõudnud ka niikaugele, et osa kõlakodade liikmeid, sealt infot saajaid ja selle põhjal oma arvamuse kujundajaid ei huvita eriti, kas tema tarbitav meediakanal on avalik-õiguslik, munitsipaalmeedia või suurde kontserni kuuluv ja end üleriigiliseks päevaleheks nimetav väljaanne või hoopis partei uudisteportaal.
Paljud ei pane ka tähele, kas ilmunud teksti avaldamise eest on teksti kirjutanud organisatsioon väljaandele maksnud. Lugeja avab ja loeb-kuulab-vaatab siis, kui teksti sisu teda haarab, eristub tasapaksusest, tema huvidega kattub. Olgu see siis makstud või maksmata.
Enimloetud
5
6
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
