Jaga lugu:

Nordea Pank: sponsoreeritavad tegevused peavad olema seotud pangandusäri iseloomuga

Küsimustele vastab Nordea Panga Rootsi sündmusturunduse juht Tomas Björklund.

Tomas Björklund  

Ajalooliselt on suursündmuste peasponsorid on Eestis peamiselt olnud pangad: Neliküritusel SEB, suusavõistkondi on toetanud Swedbank. Mingil hetkel see lõppes ja praegu pole näiteks spordis pea üldse suuri sponsoreid näha. Lisaks on lõpetanud sponsorluse veel sellised suurettevõtted nagu Telia ning Carlsberg gruppi kuuluv Saku Õlletehas. Kas sa näed sarnaseid trende ka Rootsis või Skandinaavias? Millest see tuleneb?

Jah, muidugi! Seda on näha nii Rootsis kui Skandinaavias. Ka Nordeal on uus sponsorlus- ja sündmusstrateegia alates eelmisest aastast. Uus fookus on sotsiaalsel kaasamisel ja ettevõtlusel. Nordea ei ole 100% spordi toetamisest loobunud, kuid meie põhirõhk on praegu ikkagi sotsiaalsel kaasamisel ja ettevõtlusel.

Ka konverentsid on osa meie tegevustest. Näiteks Põhjamaades korraldame „Almedalsveckan” ehk Almedalen nädalat, mis sarnaneb Eestis Arvamusfestivalile. See on demokraatliku arutelu nädal, kus Rootsis Visbys on kohal kõik meie poliitilised arvamusliidrid, toimub palju seminare jms. Seda festivali korraldatakse ka Taanis ja Norras. Lisaks toimub Helsingis üks juhtivaid startup sündmusi „Slush”, kus oleme üks peapartner. Rootsis korraldame ka filantroopiaseminare. Seega üritused on suur osa minu tööst.

Me tahame, et kõik meie toetavad tegevused oleksid seotud panga äri iseloomuga. Oleme näiteks väga keskendunud sellele, et noored saaksid majanduse alal tugeva põhja alla. Meil on mahukas vabatahtlike programm, Rootsis üle 120 saadiku, kes töötavad koolides ja õpetavad majandust. Eelmisel aastal kohtusime üle 80 tuhande õpilasega. Seega on meie sponsortegevused on seotud eelkõige pangandustemaatikaga.

Nordea on Helsingis toimuva Slushi üks peasponsor  

Mis teeb konverentsipartnerluse edukaks, mida sealt ootate?

Näiteks on meil koostöö ühe iduettevõtete organisatsiooniga, me teeme nendega koostöös seminare kuhu kutsume näiteks panga erakliente, kes tahavad startup’idesse investeerida. Valime välja ca 5-6 iduettevõtet ja anname neile võimaluse oma õnne proovida meie eraklientidest investorite juures. Püüame ettevõtjaid kokku viia oma klientidega, kes tahavad oma investeeringuid laiendada.

Kui ma 97-ndal aastal traditsioonilise turundusega alustasin, siis kasutasime otsepostitusi ja reklaami, telereklaam oli siis veel Rootsis üsna uus kanal, sest Rootsis oli enne seda reklaamivaba TV.

Aga nüüd, kui sa investeerid sündmusesse, kus on kohal kitsas sihtrühm, saad palju parema tulemuse kui laiema turunduse korral. Kliendibaas tuleb enda jaoks ära defineerida ja üritus tuleb selle sihtgrupi huvide põhiselt korraldada.

Sündmuste korraldajana ja kuulen tihti osalejatelt, et neile ei meeldi kuulda lavalt müügijuttu. Kuidas hoida õiget tasakaalu ürituste toetamise ja selle vahel, et su sõnum kohale jõuaks ja et sealt ka käegakatsutavad tulemused tuleks?

Sellistel üritustel, mida toetame, pole kunagi meie müügimeeskonda kohal. Me räägime pigem ühiskondlikult ja poliitiliselt huvitavatel teemadel, kuid see on pigem informatiivne. Kui on näiteks seminar pensionite kohta, siis me ei müü seal kunagi mingit toodet. Jah, meil on inimesed, kellelt saab toodete kohta küsida, aga me ei müü seda kunagi lavalt. Kutsume pigem inimesi huvitavale ja informatiivsele, aga ka meelelahutuslikule sündmusele. Seejuures jääb publikule alati ka võimalus soovi korral konkreetsete toodete kohta küsida.

Kui te kutsute inimesi oma üritustel osalema, kas te hiljem müüte neile midagi nende andmete kaudu, mida neilt kogunud olete?

Ei, kindlasti mitte! Nendel üritustel töötame enamasti väiksemate sihtrühmadega, 30-50 inimest, ja nad on kutsutud oma isikliku äri- ja erapanganduse nõustaja poolt. See nõustaja vastutab ka vastava sündmuse tagasiside eest.

Ühiskonnas on ootus, et suured edukad ettevõtted peaksid ühiskonnale läbi toetuste midagi tagasi andma, kuid tänaseks vähenenud sponsorluse tõttu jääb rahvale tunne, nagu ettevõtted ei täidaks oma kohust. Kas pole?

Mina arvan, et Rootsis on see küll vastupidi, sest olen saanud ainult positiivset tagasisidet selles osas, et oleme sotsiaalselt rohkem kaasatud ja võtame seisukohti mitmekesisuse, kaasamise ja uusrootslaste integreerimise osas.

Immigratsioon on küll poliitiliselt tundlik teema, aga me ei võta mingeid selliseid poliitilisi seisukohti, et avagem piirid vms, me aitame neil noortel saada tõelisteks Rootsi kodanikeks – me aitame lahendada probleemi, mille immigratsioon on endaga kaasa toonud.

On jätkuvalt tavapärane ja normaalne, et Rootsi maapiirkondades jätkub ka kohalike hoki- ja jalgpallimeeskondade sponsoreerimisstrateegia. Rootsi spordiliitudel on nii palju raha, et kui me nende sponsoreerimise lõpetame, siis meid selle eest kritiseerima ei hakata.

Tomas Björklund esines Tallinnas toimunud Baltic For Events foorumil.

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Marianne Liibert
Marianne LiibertBestmarketing.ee toimetajaTel: +372 5563 5831marianne@bestmarketing.ee
Kristi Remmik
Kristi RemmikBestmarketing.ee ürituste projektijuhtTel: +372 5683 6988kristi@bestmarketing.ee
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561hando@best-marketing.com
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700catlin.puhkan@aripaev.ee