Mõtisklus lihatoodete turundamise teemal

Eetris on turundusuudised raadiosaates rääkisid Atria turundusjuhi Mirjam Endla ja Frank Kutteri tegevjuht Marek Mettas trendidest, tarbijakäitumisest ja lihatoodete turundamisest.

Marek Mettas, Uku Nurk, Mirjam Endla  Foto: Maarit Eerme

Jaga lugu:

Kuna nii televisioonis, välimeedias kui ka internetis on lihatööstuste reklaame üsna palju näha, siis uurisime lihatootjatelt, milline peavoolu kanal on nende jaoks olulisim. Vastus oli üsna ootuspärane: telereklaam. Tänu suurele ulatusele ja reklaami kiirele kohaletoimetamisele, töötab telereklaam kõige tõhusamalt.

Telereklaam on eelprogrammeeriv funktsioon

Ma mõtlesin sellele teemale õhtul telekat vaadates ja jõudsin järeldusele, et ma ei torma peale reklaami vaatamist kohe poodi liha ostma. See ei olegi nii mõeldud, aga siiski - kui räägime reklaamieelarvest, peab iga investeering olema põhjendatud. Hoolimata minu isiklikust laiskusest või ükskõiksusest, jääb kõrvade vahele siiski mingi teadmine uuest tootest või tooteseeriast. Saates rääkisime ka uuringust, mille kohaselt teab 40% inimestest juba kodus, millist toiduainet nad poest ostma lähevad. Neile, kes teevad ostuotsuse poelettide taga, laiub avar tootevalik ja otsustada tuleb kiirelt, enne toote haaramist.

Peavoolu reklaam on oluline ka sotsiaalses mõõtmes

Seega - ühelt poolt on peavoolu kanalid väga olulised ja kiire mõjuga aga suurt rolli mängib siin ka eelnev teavitus. Lisaks neile, mõjutab tarbija ostuotsust ka internet, koos rikkaliku sotsiaalmeedia sisuga. Autot juhtiv 38 aasta meesterahvas, kelle sissetulek on Eesti keskmisel tasemel, näeb ilmselt nii välimeedia reklaamtahvleid, ning loeb internetist sisu. Võiks ju arvata, et kiire videoretsept koos vajaminevate toodete loeteluga on tunduvalt täpsem, kui 50 kilomeetrit tunnis mööda vihisev välimeedia plakat.

Igal reklaamikanalil on oma head ja vead, lisaks avaldab oma mõju ka sotsiaalne positsioneerimine. Mõtlen siin all seda, et uhke teleklipp tõstab nii mainet, kui ka teadlikkkust ühekorraga. Sotsiaalne positsioneerimine asub toimima koheselt, kui näeme telereklaami plokis mitme lihatööstuse reklaame. Hakkliha on endiselt hakkliha ja viiner on ikka viiner. Sotsiaalse positsioneerimise abiga antakse edasi lihatööstuse peamised hoiakud kodumaise tooraine ja toodete üldise suunitluse kohta. Võrdlusemoment hakkab ühe või teise lihatoodete brändi kasuks töötama isiklike eelistuste baasil. Seega viiner eiMõistan täiesti lihalettide uustulija - Frank Kutteri otsust - luua esmalt äratuntav bränding, millega inimesele meelde sööbida. Mina isiklikult leidsin Frank Kutteri alles mõni nädal tagasi Keila Rõõmu kaubamajast. Saates selgus, et nad ongi tegutsenud vaid poolteist aastat. Jõulise ja omamoodi ka konservatiivse visuaali ning hallivõitu viinerite järgi sain koheselt aimu, et tegemist on nn. "uue vanakooli tegijaga". Miks ma siis mõistan Frank Kutteri brändingu loomise mõtet? Seetõttu, et nad investeerisid visuaalsesse äratuntavusse lettidel enne kui panustasid suurde turundusse. ole enam viiner ja hakkliha ei ole enam hakkliha, vaid ostetakse SEDA viinerit ja SEDA hakkliha.

Ainult 20% -le eestlastest on täiesti kama, kust riigist tuleb sealiha

Suurte lihatööstuste toodang on sageli üsna sarnane tänu lihaturu üldisele rütmile. Hetkel on näiteks tunda snäkitoodete suurt kasvu. Edevad displei väljapanekud lihalettide juures on selle rütmi ilmekaks näitajaks. Ka ilma bränditunnusteta pakenditelt saab siiski välja lugeda vinnutatud liha tootjat. Saates rääkisime ka seigast, et 80% eestlastest eelistab kodumaist siga. Lihatööstuse bränd ongi otsustamise keskmeks, kus kirjude pakendikujunduste vahelt oma otsuseid teha. Imestan siiralt nende lihatööstuste üle, kes toovad turule uusi tootesarju ilma oma bränditunnusteta pakendites. Kusagil peab ju olema see vastutuse algallikas ja iseloomu põhinäitaja, mille järgi ostjate äratundmist natukene lihtsustada. Huvitav fakt, mis saates selgus, oli tarbijate mõju tootearendusele. Samuti mõjutavad lihatootjate tootearendust ka teised lihatootjad ja üldised trendid.

Frank Kutter - uus "vintage" tegija Eesti lihamaastikul

Mõistan täiesti lihalettide uustulija - Frank Kutteri otsust - luua esmalt äratuntav bränding, millega inimesele meelde sööbida. Mina isiklikult leidsin Frank Kutteri alles mõni nädal tagasi Keila Rõõmu kaubamajast. Saates selgus, et nad ongi tegutsenud vaid poolteist aastat. Jõulise ja omamoodi ka konservatiivse visuaali ning hallivõitu viinerite järgi sain koheselt aimu, et tegemist on nn. "uue vanakooli tegijaga". Miks ma siis mõistan Frank Kutteri brändingu loomise mõtet? Seetõttu, et nad investeerisid visuaalsesse äratuntavusse lettidel enne kui panustasid suurde turundusse.

Millest rääkis Maks & Mooritsa hakklihakampaania tegelikult?

Alati on esmasel kohal äratuntavus ja iseloom, siis alles tuleb reklaam. Rääkides reklaamist, tuli saates juttu ka Maks & Moorits 4 aasta tagune hakkliha kampaania, mis läks ülihästi. Imetlesin seda kampaaniat just tema suure mahu ja nähtavuse poolest. Eesti on sellise kaliibri kampaaniad alati märgatavad ja jäävad meelde. Imestasin ka seda, et nii suur kampaania tehakse tootele, mis ostja jaoks on üsna elementaarne. Kui panna lauale kaks portsu ilma pakendita hakkliha, siis vaevalt et tavaline inimene teeb vahet, milline hakkliha kuulub millisele tootele. Siit järeldangi, et Maks & Moorits võttes sihikule hakkliha, sidus selle tootega väga suure koguse enda väärtusmaailma. Seal on kvaliteet, kodumaine tooraine ja hoiak.

Hakkliharahvas

Eesti lihatoodete turg on on tiheda konkurentsiga. Siia enam naljalt uusi tegijaid ei mahu. Uutel tegijatel on raske siseneda ja nõuda omale ruumi tihedates lihatoodet lettides. Saates selgub ka tõsiasi, et eestlaste lemmiklihatoode on hakkliha, kuna eestlased on hakkliharahvas. Toon omapoolse täienduse sellesse lausesse ja väidan, et eestlaste brändikeele lugemise oskus on väga kõrgel tasemel. Vastasel korral oleks ju lihtne tulla ja vallutada Eesti odava väljamaise hakklihaga.

Kuula raadio.aripaev.ee raadiosaadet "Eetris on turundusuudised", kus seekord oli teemaks lihatoodete turundamine.