Poliitilisi seisukohti saavad võtta ainult väga enesekindlad ja tugeva juhiga brändid

Intervjuu Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverentsi esineja Michelle Goodalliga.

PR-inimesed ei ole sageli sotsiaalmeedias edukad: PR üritab kõike ilustada, aga sotsiaalmeedias töötab loomulikkus. Kas see on fundamentaalne erinevus ja mida peaksid PR inimesed teisiti tegema, et sotsiaalmeedias edukamad olla?

See küsimus oli UK-s päevakajaline juba 8-10 aastat tagasi. Väga kiiresti siiski mõisteti, et PR-oskused on põhimõtteliselt identsed nendega, mida on vaja sotsiaalmeedias edukaks olemiseks. Sotsiaalmeedias pead olema visuaalselt väga efektne, tavameedias väga sõnaosav.  

On ekslik väita, et PR inimesed ei saa olla sotsiaalmeedias head ja vastupidi. Ma usun, et kõiki neid oskusi, mida PR inimesed omavad, näiteks mainekujundus, riskijuhtimine, kriisikommunikatsioon ja  võime kohandada sõnumit vastavalt sihtgrupile, vajadustele ja eesmärkidele, on vaja ka sotsiaalmeedias. Me peame lihtsalt õppima sotsiaalmeedia platvormide keelt, ootusi ja piiranguid.

Coca-Cola ja Red Bull kulutavad miljoneid turundusvideotele, kuid võrreldes kuulsate youtuberitega on nende jälgijaskond väike. Viga on väidetavalt selles, et brändid lähenevad sotsiaalmeediale samal viisil nagu massimeedia reklaamile – kuid see ei toimi.

Täpselt! Sellist asja ei ole mõtet sotsiaalmeedias teha. Jällegi, asi on väga lihtne, tuleb aru saada, miks saavutab influencer (mõjutaja) rohkem kaasatust. Inimene jälgib seda influencer’it, sest ta tunneb, et tal on talle midagi öelda. Mingil emotsionaalsel tasandil klapitakse ja ta tundub nagu sõber, mitte nagu kauge bränd, kes pidevalt palub mul midagi osta ja poovida. Influencer'id jagavad oma haavatavust ja päris elul põhinevaid lugusid, nad kaasavad ja saavutavad inimliku kontakti.

Nike kasutab oma uue kangelasena Colin Kaepernickut (sportlane, kes protestiks rassismi vastu USA hümni mängimise ajal põlvitas), mis on taganud neile edu ja kasvatanud müüki. Kas see on Nike jaoks suur risk, turundustrikk või hindavad nad päriselt ka neid väärtusi?

Nad olid ilmselt väga hoolsad ja mudeldasid võimalikku tulemust, nad uurisid numbrites järgi, milline sihtgrupp tegelikult Nike’i toodet ostab. Ja see ilmselt polnud 50-ndates vihane valge mees Ameerikast, need on suuresti tarbijad, kellele see konkreetne sõnum korda läheb. Nike on selliseid asju teinud läbi ajaloo ja kui vaadata sotsiaal- ja digitaalmeediat, siis nad on alati tegevust planeerinud, jälgides seda, kes nende tooteid ostab. See on Nike’i brändikäitumise üks alustalasid.

Poliitika on praegu väga polariseerunud. Selleks, et võtta mingi kindel seisukoht, mis lahterdab inimesi “jah” või “ei” kasti, peab bränd olema väga enesekindel ja omama tugevat juhti.
UK-s on ühiskond tänu Brexit’ile väga polariseerunud, aga vaid vähesed väga tugeva ärieduga ettevõtted on võtnud kindla positsiooni. Näitena võiks välja tuua tolmuimejate brändi Dysoni omaniku James Dysoni, kes on häälekas Brexiti toetaja.

31. oktoobril toimub Tallinnas Kommunikatsioonijuhtimise Aastakonverents, mis annab ideid ja inspiratsiooni selle kohta, kuidas kommunikeerida nii, et Sind tähele pandaks.

Lisaks saate põhjaliku ülevaate Eestis tegutsevatest kommunikatsioonibüroodest.

• Millised on seosed sisuturunduse ja PRi vahel?
• Kuidas saada tähelepanu sotsiaalmeedias, kus PR-maailma reeglid ei kehti?
• Kuidas integreerida omavahel sotsiaalmeedia ja PR tegevused?
• Kuidas olla meeldejääv ja murda läbi infovoost massimeedias?
• Kuidas võita infosõda (võidelda trollide ja libauudistega)?
• Kuidas kummutada valefakte ja libauudiseid?
• Millised on Eesti juhtivad kommunikatsiooniagentuurid ja millised on nende tugevused?

Vaata täpsemalt siit ja pane end kohe kirja!