Kui neuroturunduse mõiste mõned aastad tagasi Eestis kanda kinnitas, taoti seda trummi kõvasti ja pidevalt. Sellest pidi saama turundajate parim tööriist ja tehnoloogiast läbi imbunud maailmas tavapärane meetod, mille abil lõpuks kliendikäitumise kood lahti muukida. Kuidas see seis nüüd ikkagi on? Miks pole neuroturunduse uuringud massidesse läinud? Teemast räägib neuroturunduse spetsialist, Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.
Meeldetuletuseks neile, kes on vahepeal jõudnud ära unustada, mis selle paduteadusliku sõna taga peitub - tegemist on meetodiga, mis võimaldab uurida klientide alateadlikke reaktsioone ja nende põhjal käitumist ennustada. Brändid saavad selle abil teada, kuidas nende reklaam inimestele mõjub, kas tekitab positiivseid või negatiivseid seoseid ning vastavalt sellele saab oma kommunikatsiooni muuta.
Neuroturunduse uuringud on kampaaniate eeltestimise efektiivseks tööriistaks. Nende läbiviimiseks on mitmeid variante: pilguseire, EEG, GSR, reaktsiooni aegade mõõtmine jne. Millist eelistada, sõltub kampaaniast ja eelarvest.
Seotud lood
Suurtel sündmuskeskustel on sageli üks ja sama väljakutse: ruumi on küll palju, kuid mitte iga üritus ei vaja korraga tuhandeid ruutmeetreid. Samal ajal soovivad ettevõtted ja korraldajad üha enam paindlikkust – võimalust ühendada konverents, gala, töötoad, meelelahutus ja võrgustumine tervikuks, ilma et peaks kasutama mitut erinevat asukohta. T1 keskuses tegutsev sündmuskeskus T1 Venue on just nendele vajadustele vastanud uuendusega, mis pakub senisest oluliselt rohkem lahendusi.