Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Heidi Reinson: Neuroturunduse uuringuid hindavad need, kes on harjunud kampaaniaid eeltestima
Kui neuroturunduse mõiste mõned aastad tagasi Eestis kanda kinnitas, taoti seda trummi kõvasti ja pidevalt. Sellest pidi saama turundajate parim tööriist ja tehnoloogiast läbi imbunud maailmas tavapärane meetod, mille abil lõpuks kliendikäitumise kood lahti muukida. Kuidas see seis nüüd ikkagi on? Miks pole neuroturunduse uuringud massidesse läinud? Teemast räägib neuroturunduse spetsialist, Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.
Meeldetuletuseks neile, kes on vahepeal jõudnud ära unustada, mis selle paduteadusliku sõna taga peitub - tegemist on meetodiga, mis võimaldab uurida klientide alateadlikke reaktsioone ja nende põhjal käitumist ennustada. Brändid saavad selle abil teada, kuidas nende reklaam inimestele mõjub, kas tekitab positiivseid või negatiivseid seoseid ning vastavalt sellele saab oma kommunikatsiooni muuta.
Neuroturunduse uuringud on kampaaniate eeltestimise efektiivseks tööriistaks. Nende läbiviimiseks on mitmeid variante: pilguseire, EEG, GSR, reaktsiooni aegade mõõtmine jne. Millist eelistada, sõltub kampaaniast ja eelarvest.
Seotud lood
Tehisintellekt muudab kõike, alates sellest, kuidas me töötame ja suhtleme, kuni selleni, kuidas me reklaamime. Ometi püsib tõde, et brändi ei ehitata ilma inimesteta. OpenAI värske kampaania kinnitab seda hästi ja näitab, et isegi tehnoloogiaettevõtted rõhutavad nüüd inimlikkust, mitte masinat.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konkursi võitja valiti 93 töö hulgast
„Riigiasutused jätavad palju rääkimata“
„Järgmine samm on börsile minna“
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele
