Vaid 5% klientidest kasutab mobiilirakendusi 30 päeva pärast nende allalaadimist

Mõned aastad tagasi oldi mobiilirakendustest eufoorias ja pisut hiljem saabus pohmell, hakati rääkima hoopis HTML5 veebilehtedest. Kuidas mobiili kaudu kliendini jõuda?

Küsimus ei olegi selles, kas mobiilirakendus või mobiilisõbralik veebileht. Vajalik on kombinatsioon õigetest asjadest, mis toimiks. Statistika näitab, et mobiilirakendustes veedetud aeg kasvab kiiremini, kui mobiilses veebis või desktopis veedetud aeg. Mõnedel ettevõtetel on korda läinud luua edukad mobiilirakendused. Kuid nõuab suurt pingutust, et saavutada lai kasutajaskond. See, kas mobiilirakendusel on tulevikku, sõltub ettevõttest ja ärimudelist. HTML, HTML5 või selle hübriidi rakendamine oleneb kasutajakogemusest, mille ettevõte tahab luua. Nii et ühest vastust siin ei ole, see sõltub asjaoludest.

Millised on suurimad vead või valeootused, mis ettevõtetel mobiilirakendustega seoses tekivad?

Peamiselt arvatakse, et kui rakendus on Google Play’sse või App Store’i üles laetud, hakkavad inimesed  kohe seda kasutama.

Tegelikkuses on keeruline saada Google ja Apple keskkondades nähtavaks, sest konkurents on tihe. Selle asemel, et mõelda rakenduse launch’ile ja sellele järgnevale arendusele, keskendutakse liialt rakenduse disainile ja välimusele. Puudujääke on ka kasutajate hoidmises ja nende lojaalsuse tagamises. Vaid 5% klientidest kasutab rakendusi edasi 30 päeva pärast allalaadimist.

See on ju meeletu raiskamine, kui 95% kasutajatest mobiilirakendustest kuu aja jooksul loobub!?

Jah, see on suur probleem! Samas sõltub see ettevõttest. Need, kes kasutajate lojaalsuse saavutamisele keskenduvad, suudavad seda näitajat kuni 20% ulatuses tõsta.

Rakenduste kasuks räägib ka see, et mobiilirakendustes veedetakse korraga rohkem aega kui näiteks ettevõtete veebilehtedel.

E-kommertsis on mobiilirakenduste kaudu sooritatud ostud keskmiselt suuremad kui sama ettevõtte veebipoes: mobiilist ostes on average order value suurem. Paljud ettevõtted tahavad kasutajaid mobiilirakendustesse suunata ka just seepärast, et see on hea kommunikatsiooniplatvorm – rakenduse kaudu on võimalik edastada müügisõnumeid.

Kuid miks kliendid ikkagi rakendusi kasutama ei jää? Kas peamiselt halva kasutajakogemuse pärast või on need lihtsalt praktiliselt kasutud?

Paljud lõpetavad mobiilirakenduste kasutamise, sest rakenduse kvaliteet on halb või neil puudub tegelik vajadus seda rakendust kasutada. Rakendusel peab olema konkreetne sihtgrupp ja kindel funktsioon. Samas on olemas ka rakendusi, mida kasutatakse ainult mingil konkreetsel ajal ja igapäevaselt neid vaja ei ole, näiteks reisimisega seonduvad. Aga on ka neid, mis on seotud konkreetse telko-operaatori või mobiilibrändiga ja tulevad telefoniga “vägisi” kaasa.

Paljud inimesed ei taha hoida sadu rakendusi oma telefonis, vaid säilitavad pigem vaid need, mida regulaarselt kasutavad. Selle asemel, et mingit rakendust pidevalt telefonis hoida, laetakse see uuesti alla konkreetse vajaduse tekkides. Kas see on midagi, mille pärast muretseda ja kas peaks lootma, et kasutaja ei loobu vahepeal rakendusest?

See on üks turunduse väljakutsetest, kõigepealt tuleb tarbijani jõuda, siis tuleb tarbija haarata ja seejärel ta uuesti haarata. Sama kehtib ka veebis: kui tarbija jõuab korra sinu veebileheni, siis kas ta tuleb ka järgmine kord otse sinna või googeldab jälle nullist.

Ega klientide hoidmine pole ainult mobiilirakenduste valdkonna probleem.  Äppide puhul on kasutajate käitumist  lihtsam mõõta ja äppe on lihtne kustutada. 

Millised on selle aasta põhilised trendid rakenduste arendamise vallas, kuhu see tööstusharu liigub?

Suurim trend on teadlikkuse kasv, valdkond on muutunud küpsemaks. Mõistetakse, et asi pole ainult rakenduse loomises ja launchis, vaid ka klientidega turvalise suhtluskanali loomises. Olulist rolli mängib isegi rakenduse installeerimise kogemus. Offline-online integratsioon on väga suur trend – kuidas näiteks kauplusekeskkonnas äppi kasutada.

Äppide loomine on muutunud kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks. Pole enam vaja nullist alustada ja rätsepatööd tellida, saadaval on palju häid valmis karbilahendusi.

Päris hästi on ka arenenud tehnoloogia, mis konverteerib veebilehekülje mobiilirakenduseks. Siiani on ka mobiilirakenduste uue versiooni tegemine olnud võrdlemisi kulukas.

Uued tehnoloogiad võimaldavad ka rakenduse sisu muuta ilma et peaks uut versiooni välja andma ja see hoiab kulusid kokku.

Üks trend on ka personaalse kasutajakogemuse loomine - näiteks meeste ja naiste eripärasid arvestades.

Kui veebilehtede loomise vallas on levinuim karbitoode WordPress, siis mis on selle vaste mobiilirakenduste maailmas?

Selles vallas on palju suuri tegijaid, näiteks Adobe, mille lahendustega saab rakendusi ehitada. Lisaks veel turunduse tööriist Lean (lean.com) ja palju teisi, kes võimaldavad kasutusanalüüsi, push teateid, IMAP protokolli ja isikustamist. Aga ühte juhtivat ei saa esile tuua, sest selles vallas pole kindlaid standardeid ega üht kindlat valitsejat nagu veebilehtede maailmas on WordPress.

Brian Egerup Kjærulff esineb 18. aprillil Tallinnas toimuval konventsil Mobile first! ettekandega "Miks on ettevõtetel vaja mobiilistrateegiat ja kuidas seda luua" ja räägib kuidas olemasolevaid äriandmeid kasutades luua ettevõtte mobiilistrateegia, kuidas kaardistada klienditeekonda ja milline on mobiili roll selles, kuidas eesmärgistada mobiilistrateegiat, millised on mobiilistrateegia võtmemõõdikud (KPI-d) ja kuidas kasutajaandmeid analüüsides mobiiirakendusi optimeerida. Tutvu konverentsi programmiga ja registreeru SIIN.