Kui Facebook ei lubaks artikleid ilma läbi lugemata jagada
Eesti juurtega USA teadlane Kalev Leetaru kirjutas hiljuti ajakirja Forbes veebilehel põneva artikli sellest, kui Facebook paneks inimesed tekste läbi lugema ja näitaks avalikult, milline uudis on lugemist väärt. Tegime tema mõttekäigust väikese ülevaate.
“Ilmselt ei tule see fakt kellelegi täieliku uudisena, et inimesed jagavad sotsiaalmeedias palju artikleid ja uudiseid, kuid enamus ei loe neid üldse enne läbigi - põnev pealkiri või loo sissejuhatus on täiesti piisavad, et vajutada “jaga” nuppu. Statistika väidab, et kuskil 60% jagamistest pole jagaja poolt korralikult läbi töötatud. Selline käitumine aga viskab korralikult hagu alla lihtsalt klikitavate pealkirjade ning ka libauudiste tootmisele.”
Paljud uudistesaidid kasutavad tänapäeval süsteeme, mis võimaldavad jälgida, kui pikalt mingit artiklit loeti, kaua mingil lõigul peatuti jne. Kuid võimalik on ka täpselt välja uurida, kas ekraani taga istuja üldse luges artiklit põhjalikult või vaatas ainult kiirelt üle paragrahvide algused ja keris kiirelt teksti lõppu.
Leetaru sõnul kasutab Facebook juba sarnast süsteemi, mille abil jälgib, kas kasutaja luges klikitud artiklit põhjalikult või mitte ning sellest lähtuvalt on algoritmid hakanud tasapisi mõjutama selle artikli nähtavust. “See tähendab, et kui mingit artiklit jagatakse ainult pealkirja vms järgi ning kasutajad seda eriti ei loe, hakkab see aina harvemini uudisvoos näha olema.”
“Kuna Facebookil on see info lugemisstatistika kohta olemas, võiks nad seda vabalt ju ka lõpptarbijaga jagada,“ arvab Leetaru. “See tähendab, et kui ma näen mingit uudist/artiklit, võiks selle servas olla väike kiri, mis annab ülevaate, kas seda artiklit on põhjalikult loetud või ainult silmadega üle lastud vms. Ehk iga artikli juures näen selle kaasatust Facebookis üldiselt ja oma sõprade seas, sest on oluline vahe, kas see meeldib mu sõpradele või on tegemist ülemaailmse hitiga, mis mu sõpruskonna suhteliselt külmaks jätab.”
“Ehk kui need eelnevalt väljatoodud indikaatorid oleksid avalikud, siis järgmine kord mingile põnevale pealkirjale klikkides võiks Facebook öelda, et enamik inimesi pole seda artiklit tegelikult lugenud või need, kes on lugenud, pole seda edasi jaganud vms.” Leetaru pakub ka alternatiivi: “Variant oleks ka see, kui Facebook palub kasutajal enne teksti jagamist sooritada väike test loetud teksti kohta. See vähendaks pimejagamisi drastiliselt.”
“Samas on sotsiaalmeedia ehitatud üles klikipõhisele tarbimisele ning kõik, mis seda vähegi takistab, avaldab negatiivset mõju ka reklaamitulemustele, sest isegi võltsuudiste jagamine toob kasu.”
“Mis kasu siis sellest oleks, kui kasutajad teaksid täpselt, mis uudiseid tegelikult loetakse ja mida jagatakse lihtsalt vahva pealkirja pärast?” Leetaru arvab, et libauudiseid see ilmselt ei vähendaks, sest inimesed loeksid neid ikka (ka ilmselt põhjalikult) ning jagaksid hea meelega. “Ilmselt oleks kõige suurem kasu selles, et online-uudiste tarbijad mõtestaksid ja analüüsiksid rohkem seda infot, mida nad loevad ja jagavad.
Loo allikas
