5 valdkonda, mida muudab Asjade Internet

Foto: Shutterstock

Jaga lugu:

Me liigume Asjade Interneti ajastusse – 2016. aastal on maailmas 17 miljardit ühendatud eset, aastaks 2020 see hulk kolmekordistub. Võimalikuks muutub tunduvalt täpsem sihtimine huvide ja elustiili põhiselt. Reklaam muutub nii heaks, et sellest saab omaette teenus.

5 valdkonda, mida muudab Asjade Internet

Reklaam muutub nii heaks, et sellest saab omaette teenus. Nii kirjutab Mindshare’i globaalne  strateegia- ja digikanalite juht Norm Johnston oma raportis „Extra Sense“, mis analüüsib digitaalmaailma arenguid. Norm väidab, et oleme läbi elanud kaks suurt ja kõikehõlmavat „lainet“, millest esimene leidis aset 90ndate keskel, mil võeti kasutusele personaalarvutid. Teise keskel oleme praegu, mil mobiil võtab üha enam võimust. Kolmas laine on tulemas lähema 5 aasta jooksul ning tähendab Asjade Interneti (Internet of Things) laialdast levikut. Norm on oma raportis kirjeldanud viit valdkonda, mida see suur muutus mõjutab.

1. Uued sisendkanalid

Esmalt väidab Norm peatükis Search, et 84% inimeste jaoks on internet kõige esmane ja olulisim värav, kui vajatakse mingit infot. Uue arenguna läheb veebiotsing üha enam üle audioformaadile.  2015 oli USAs 40% kõigist otsingutest häälotsingud, aastaks 2020 prognoositakse globaalselt 200 miljardit audiootsingut. Häälotsing on ainus turvaline viiis guugeldada autojuhtimise ajal. Osad autotootjad nagu näiteks Audi, Hyundai ja Tesla on juba viinud oma autodes sisse häälguugeldamise, nii et peatselt on moodne auto tehniliste lahenduste poolest arenenum kui Boeing 878. Turundaja peab arvestama, et häälotsingud on pikemad ja teistsuguse ülesehitusega, seega tuleb ka märksõnad vastavalt ümber teha.

Sealt edasi tuleb Tehisintellekt (Artificial Intelligence), mille kallal Google juba pikemat aega töötab. See muudaks nutitelefoniga guugeldamise sama arhailiseks nagu hetkel tundub sissehelistamisega modem, ning vähendaks näiteks radikaalselt praegu e-kirjadega tegelemisele kuluvat aega (hinnanguliselt 25% kogu tööajast), sorteerides ja süstematiseerides kirju ning pakkudes välja automaatseid vastusevariante. Ray Kurzweil prognoosib koguni, et aastaks 2045 on inimene ja masin on saanud üheks (singularity) - mälestused talletuvad pilves, otsustusprotsess on automaatne, põhinedes algoritmidel, inimese kehalist seisundit jälgitakse pidevalt, vigased kehaosad asendatakse.

2. Veeb võtab võimust

Teisena kirjeldab Norm trendi, et telerivaatamisele kulutatav aeg on mitmetes sithrühmades tunduvalt langenud. Millenniumipõlvkonna (Y-põlvkonna) ning Z-põlvkonna silmad on üha enam veebis, nende iidolid tulevad kanalitest nagu YouTube ja Instagram. Pildi formaat on läinud 4:3 pealt 9:6 peale ning seoses mobiiltelefonide tõusva kasutusega üha enam portrait-formaati. SnapChati põhjal tehtud analüüs näitab, et püstiste videode lõpuni vaatamise määr on võrreldes tavaformaadiga 50% kõrgem. Uusim trend on virtuaalne ja võimendatud reaalsus (virtual, augmented reality), mille heaks näiteks on Oculus Rift’i ost Facebooki poolt - see ennustab suurt virtuaalse sotsiaalmeedia plahvatust, mis mõjutab mitmeid valdkondi, alustades mängudest ja lõpetades konverentsideni. Selle muutusega kaasas käies varustavad suured telefonitootjad seadmeid augmented reality tehnoloogiaga. Samuti on turundajatel oluline arvestada, et märkimisväärselt on langenud inimese tähelepanu kestvus – aastal 2000 oli see 12 sekundit, nüüd vaid 8 sekundit. Seetõttu muutuvad sisu ja selle kvaliteet üha määravamaks.

3. Ostuprotsessi mitmekesistumine

Norm kirjutab peatükis Shop, et B2C e-kommerts on suures kasvutrendis, jõudes käesoleva aasta lõpuks 2 miljardi dollarini. Praegu tehakse 4% FMCG ostudest online’is, aastaks 2025 on see osakaal prognoosi kohaselt UKs ning Prantsusmaal juba 10%.  Kõige müüdum esmatarbekaup netis on Pampers’i mähkmed, kuid ka Adidase tossud ja Gillette’i tooted. Üllatuslikult ei ole isegi autod siin erandiks. 97% kasutab auto ostmisel eelnevalt internetiotsingut ning 44% oleks valmis auto ostu vormistama veebikanalis. Saksamaal toimub juba praegu 10% autoostudest interneti teel – selle taga on soov hoida kokku aega ning muidugi kasutada e-ostu erihindu.

Siiski meeldib inimestele endiselt tooteid ka reaalselt näha ja katsuda. Üha levimas on mitme-kanali ostlemine (multi-channel shopping) – internetis ning tavapoes ostlemine on segunenud ja ettevõtted peavad olema valmis pakkuma tarbijale just sellist ostuvõimalust, mida ta konkreetsel hetkel ootab. Olulist rolli mängivad ostlemises mobiiltelefonid, eriti Y-põlvkonna puhul.

Meedia muutub ostetavaks – „üks klikk ostuni“ on plaanis juurutada YouTube’il, Facebookil, Pinterestil ja Twitteril, osta saab otse ka mitmetest äppidest.  Uued tehnoloogiad muudavad ostlemise paindlikuks - Apple Pay on laialdaselt aktsepteeritav makseviis, toimides nii digitaalse kliendikaardina, pakkudes reaalajas allahindluste infot kui ka mugavat maksmist. Ainus, mida see ei võimalda, on kaupade kohaletoimetamine, kuid ka selles vallas käib aga jõudsalt arendustegevus, näiteks  droonide kasutuselevõtmise osas.

Jätkuvalt toimub beaconide tehnoloogia arendamine – prognoositakse, et selle aasta lõpuks on 85% USA tootjatest selle kasutusele võtnud. Lisaks kõigele muutub ostlemine sotsiaalseks - selgaproovimise tehnoloogiad, virtuaalsed salongikülastused ja testisõidud ning suhtlemine sõpradega kogu protsessi jooksul.

4. Automatiseeritud reklaamiostmine

Blokis Service kirjeldab Norm, et programmatic advertising moodustab juba praegu pea 2/3 kogu USA bänneriostust ning liigub ka TV eetriaja ostmisse. Programmatic kasutab andmeid, tehnoloogiat ja algoritme, et pakkuda õiget persooni, aega, kohta, toodet ja sõnumit. Toimetades automaatselt, tagab see parema tulemuse nii kampaania katvuse kui sõnumisageduse osas ja pakub ka taassihtimise (re-targeting) võimalusi tarbijateekonna eri etappidel.

Me liigume Asjade Interneti ajastusse – 2016. aastal on maailmas 17 miljardit ühendatud eset, aastaks 2020 see hulk kolmekordistub. Programmatic hakkab koguma andmeid kõigilt neilt seadmetelt ilma, et inimene peaks ise midagi selleks tegema. Võimalikuks muutub tunduvalt täpsem sihtimine huvide ja elustiili põhiselt – pakkumisi saab suunata eri seadmete kaudu, et vältida reklaamidega üleküllastumist ning suunata igaühele just teda huvitavaid sõnumeid. Sellest kõigest sünnib Adaptive Marketing Engine – võimas strateegiline relv ja peamine tarbijasuhete manageeerimise instrument tulevikus. See on nagu pidevalt toimuv fookusgrupi uuring, mille tulemuseks tarbijakeskne hoiak reklaami suhtes. Reklaam muutub nii heaks, et sellest saab omaette teenus.

5. Biomeetriline turundus

Viimases peatükis räägitakse biomeetriliste andmete kasutuselevõtust. Neid andmeid kogutakse kantavate seadmete (wearables) abil ning neid hakatakse kasutama pakkumaks väärtuspõhiseid tooteid ja tootelaiendusi, kuid ka unikaalseid brändikogemusi. Jaguar mõõtis Wimbledon’i turniiri pealtvaatajate südamelööke ja muid andmeid ning lõi nende põhjal tarbijakogemuse ka neile, kes seal ise kohal ei olnud, jagades neid simulatsioone väli- ja sotsiaalmeedias.

Uuringute põhjal on tarbijad  nõus jagama oma biomeetrilisi andmeid, kui nad saavad sellest mingit kasu. Näiteks, kui su tervisekäitumine on eeskujulik, saad hinnasoodustust. Vastavaid andmeid saab kasutada turundamiseks. Said liiga vähe magada - saad Nescafe kupongi, oled tarbinud liiga vähe kaloreid – sulle pakutakse  tasuta Magnumi jäätist. Praegu populaarsed randmekellad asenduvad sensoritega rõivastes ning jalatsites, mõõdetakse kõike alates unerütmist sissevõetavate tablettideni ning andmed lähevad otse perearstile. Miinuspooleks on mure nende väga sensitiivsete andmete  privaatsuse pärast. Kui sedalaadi info jõuab turundajateni, oodatakse selle kasutamisel äärmist eetilisust.

Turundajatel on oluline olla informeeritud ja valmis ülalkirjeldatud arenguteks. Kui tagasi tulla alguses mainitud metafoori juurde - ei saa peatada lainet, kuid saab õppida surfama.

Kokkuvõtte koostasid: Agne Vilt ja Roger Puks, Mindshare Eesti